Keskkond

Mis meist saab? Haruldane tulevikumudel näitab, kuidas mõjutab kliima soojenemine Eesti loodusressursse

Foto: Pixabay

Mõnda aega tagasi avaldati ajakirjas Science Stanfordi ülikoolis Nature Capital Projecti raames valmis saanud uurimus, mis on erakordne mitmeski mõttes. Nimelt on seal näidatud tulevikumudelit, mis seletab lahti, kuidas kliima soojenemine mõjutab eri piirkondade inimeste loodusressursse, millest nad eluliselt sõltuvad.

Et kliima soojenemine mõjutab peale jääkarude elukvaliteedi ka inimeste elu – veekvaliteeti, taimede tolmlemist ja rannikuvete ökosüsteeme -, siis arvavad teadlased, et 2050. aastaks on käes moment, kui ligi viis miljardit maailma inimest peavad seisma silmitsi tõsise näljahäda ja puhta vee puudusega. Kõige enam mõjutab kliimasoojenemisest tulenev loodusressursside nappus inimesi Aasias ja Aafrikas, kuid ka Eesti ei jää puutumata.

Rohegeenius palus Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdil Piret Väinsalul selgitada, mis võib selle mudeli järgi oodata ees Eesti inimesi. Väinsalu sõnul tuleb Eesti kohta käivat infot võtta mõningate reservatsioonidega: “See on siiski ühe üldise maailma mudeli põhjal tehtud ja Eesti on nii väike – pigem annab see kaart ülevaate, et kus maailma piirkondades on riskid kõige suuremad ja mõjutatud inimeste hulk kõige suurem.” Kuid üht-teist siiski öelda saab.

Veekvaliteedi tagame ökosüsteemide hea toimimisega

Mudeli järgi väheneb eeldatavalt Eestis maal elavate inimeste hulk, mis tähendab, et riskist mõjutatud inimeste hulk on tulevikus väiksem. Selle mudeliga hinnati nimelt vaid maaelanike riski veekvaliteedi vähenemisele, kuna neil on eeldatavalt kehvem ligipääs veepuhastussüsteemidele ja nad on sellest ohust kõige rohkem mõjutatud.

Kaardilt on näha, et Eestis hoiab looduslik taimestik ära 75-90% veesaastest, mis võiks ilma looduse abita jõuda vette väetiste üleliigse kasutamise tõttu. Eeldatavalt väheneb aastaks 2050 looduslike ökosüsteemide võime veesaastet ära hoida mõnes kohas 10%, kuid mõnes kohas see ka paraneb 10%.

Taimestiku roll on sarnane kõigi stsenaariumite puhul. Küll aga on huvitav, et saasteallikate surve (ehk siis põllumajandus ja väetiste kasutamine) suureneb rohelise kasvu stsenaariumi puhul ning teiste stsenaariumite puhul jääb saastesurve samaks. Rohelise stsenaariumi puhul suureneb kõige enam väetiste jõudmine veekogudesse, aga ka teiste stsenaariumite puhul see suureneb. “Seega on rohestsenaariumi, aga ka teise kahe stsenaariumi puhul väga oluline ökosüsteemide hea toimimine, et tekkivat kahju leevendada (vajalik on, et kasvavad taimed seoksid väetise enne endasse, kui see jõuab ojadesse ja teistesse veekogudesse),” selgitab Väinsalu.

Veekvaliteedi halvenemine mõjutab pea 240 000 inimese elu regionaalse rivaalitsemise stsenaariumi korral, kuid kui pöörame rohelise kasvu teele, siis mõjutatud on vähem inimesi (77 000).

Saagikadu mõjutab kõige rohkem Kesk-Eestit

Näha on mõjutatud rahvastiku vähenemist või koondumist suurematesse linnadesse. Praegu mõjutavad tolmeldamise vähenemisest tekkinud saagikaod meid väga vähe, kuid aastaks 2050 on näha muutust eriti just Kesk-Eestis (Järvamaa, Jõgevama), kus on palju põllumajandust. Seal näeb mudel ette fossiilkütuste põhise stsenaariumi puhul saagikadude suurenemist, mida põhjustab vähene tolmeldamine (lausa 100%-1000%).

Rohelise ja regionaalse stsenaariumi puhul on samas näha pigem saagikadude vähenemist (kuni 100%). Samamoodi on fossiilkütuste stsenaariumis tolmeldamise vajaduse rahuldamine vähenenud 50-100%, kuid teised stsenaariumid võivad seda isegi tõsta.

Kuna kaart on terve maailma kohta ja suure üldistusastmega, siis Eesti kohta tulebki põhiliselt välja Kesk-Eesti ja ka Kagu-Eesti põllumajandus, mis on sõltuv tolmeldamisest. Saagikadude suurenemise tõttu negatiivselt mõjutatud inimeste arv on fossiilkütuste stsenaariumi puhul rohkem kui kümnekordne võrreldes teiste stsenaraariumitega (340 000 vs 27 000).

Läänemere kohta riske hinnatud ei ole

Läänemere kohta Väinsalu sõnul mudelis andmed puuduvad. Seega Läänemere riske ei ole hinnatud (samuti ka näiteks Vahemere riske), seega ei saa midagi öelda selle kohta, kas Eesti rannikuökosüsteemide kahjustumine mõjutab ka kuidagi Eestis elavate inimeste hakkamasaamist tormidega.

Science’is avaldatud kaardiga saad tutvuda SIIN.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.