Juulikuu esimesel päeval taasavati Hiiumaal Kassaris Orjaku mäel Linnutorni aastaid suletuna seisnud ekspositsiooniruum kirjutab Hiiu Leht.
Korrastati ka läheduses asuv vaateplatvormiga Mudasild, mis moodustab koos linnutorniga ühtse terviku. Pikalt plaanitud mõte sai teoks tänu Pühalepa ja Käina osavalla talvisele koostöökokkuleppele, mille eestvedajaks oli Palade Loodushariduskeskus. Käina osavald võttis enda kanda linnutorni all oleva ekspositsioonihoone remondi- ja heakorratööd. Pühalepa osavalla ülesandeks jäi uue ekspositsiooni koostamine ja loodusõppe korraldamine linnutorni baasil.
Kuni uue ekspositsiooni valmimiseni, kui hästi läheb, siis järgmisel aastal, saab sel suvel hoones vaadata Tiit Leito näitust “Meri mõõdab maad”. Väljapanekut saab külastada kolmapäevast pühapäevani kella 11–17 ja seda kuni 23. augustini.
Orjaku linnutorn ehitati tegelikult juba üle 20 aasta tagasi selleks, et tutvustada Käina lahe –Kassari maastikukaitseala, mis kuulub ühtlasi Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade koosseisu. Tegemist on ühe Eesti ilusaima ja ainsa kahe funktsiooniga ehitisega – katusealusega vaateplatvorm ja ekspositsiooniruum. Tornist avaneb kaunis vaade Käina ja Jausa lahele, samuti Kassari saare Orjaku külale.
Umbes 10 ruutkilomeetri suuruses Käina lahes leidub 17 saart ja saarekest. Viiendiku lahe veealast katab tihe pillirooväli. Laht on linnurikas ja seda nii pesitsuse ajal kui ka läbirändeperioodil. Siin leiab endale elupaiga mitu tuhat paari ranniku- ja roostikulindu. Sellele lisandub veel kormoranide koloonia, milles pesitsevate lindude arv on tõusnud paarikümne aasta jooksul juba 4000 juurde. Madalaveelisel lahel peatub läbirändeperioodil kuni 20 000 veelindu. See lindude pidu saab alguse augustis ja lõpeb alles oktoobri teisel poolel.
Linnurikkuse poolest on Käina laht Eestis teiselkolmandal kohal Matsalu järel ja Haapsalu Tagalahe kõrval. Kunagi oli laht väga oluline kalade kudeala, sügisel ka noorkalade toitepaik. Kahjuks see enam nii ei ole, kuna kanalid on taimestikuga kinni kasvanud ja veevahetus läbi nende on raskendatud või puudub madala mereveega üldse. Kalade käekäiku on kindlasti mõjutanud ka kormoranid.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
