Kui näed haiget või kummaliselt käituvat metslooma, siis ei tohi teda omale koju viia

Foto: Pixabay

Detsembri lõpus leidis koeraga jalutanud juhuslik möödakäija Harku järve äärest krampides rebase. Analüüside käigus selgus, et rebane oli haigestunud koerte katku ja toksoplasmoosi. Loom eutaneeriti kiirabikliinikus.

“Tuletame meelde, et väga oluline on oma lemmikloomi korrapäraselt vaktsineerida, et nad oleksid haiguste eest kaitstud. Juhuslik kokkupuude haigust põdeva loomaga võib ohustada teie lemmiklooma elu,” ütlesVeterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel.

“Samuti on oluline vältida lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega. Juhul kui inimesed märkavad või leiavad haigeid või kummaliselt käituvaid metsloomi, peaksid nad teavitama loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edastama info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313. Haige metslooma viimine endale koju või ravile kliinikusse ei ole otstarbekas, sest nii soodustame nakkuste levikut.”

Jahimeestel tuleb jahil käies hoolsalt järgida bioohutusreeglite täitmist, seda nii enda rõivastuse, jalanõude kui ka transpordivahendi osas. Soovitav on pesta ja desinfitseerida käed, vahetada jahilt tulles riided ja jalanõud, pesta ja desinfitseerida transpordivahend jm jahil kasutatud vahendid. Kõik jahikoerad peaksid kindlasti olema regulaarselt vaktsineeritud ohtlike nakkushaiguste nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk vastu. Loomadelt inimestele üle kanduvate haiguste vältimiseks on soovitav vältida kokkupuudet vahetult jahilt tulnud koertega.

Tallinnas asuvas loomakliinikus diagnoositi 3. detsembril kaks koerte katku juhtumit. Diagnoos pandi laboranalüüsi vastuste ning kliinilise pildi põhjal. Detsembri lõpus püstitati kliinilise pildi alusel koerte katku kahtlus veel ühel Tallinnast pärit koeral.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustub palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Haigusele on eriti vastuvõtlikud nende loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem. Koerte katku saab ennetada vaktsineerimisega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.