Septembri kolmas laupäev on läbi aastate olnud metsahoidjate tööle pühendatud päev. 17. septembril korraldatakse ka üle-eestilist Metsarahvapäeva, mis loob inimestele võimaluse metsatööliste tegemistega tutvust teha. Kuidas end aga korralikuks kogemuseks valmis panna, selgitab tragi raiesportlane ja metsanaine Karina Riive.
Raiesportlane, jahinaine ning metsasõber Karina Riive on terve oma täiskasvanuelu loodusega ümbritsetud. Kuigi mitte igaühele palgatööks, on mets miski, mis naise sõnul kõigile midagi pakub.
Veetnud gümnaasiumijärgse vaba-aasta Ameerikas lapsehoidjana, astus Karina Eesti Maaülikooli ja pole pärast seda tagasi vaadanud. Sel sügisel alustab ta samas ülikoolis magistriõpinguid. Kahe kraadi vahele jääb aga aastate kaupa rohkelt elamusi ja mälestusi.
Armastus metsa ja metsas tegutsemise vastu ei ole Karinas tekkinud üleöö. Naise sõnul on see olnud kiindumusprotsess, mille kõiki tahke alguses avastada polegi võimalik. Vahepealsetel aastatel õppis Karina Luua Metsanduskoolis metsuri erialal, kust sai ka raietöölise kutsetunnistuse.
“Mäletan, kuidas ma Luua Metsanduskoolis alustades isegi mootorsaagi käima tõmmata ei julgenud. Olin kindel, et sinna ka mu sõrmed jäävad,” meenutab lõbuga tänaseks edukas raiesportlane, kes paneb Eesti meistrivõistlustel higistama ka osavaimad saemehed.
Kui argitööna tegutseb Karina metsandusega distantsilt kontoriruumis, pakub suurimat käegakatsutavat rahuldust talle oma metsas toimetamine. “Pole midagi ilusamat, kui enda töö tulemust näha kahe-kolme aasta möödudes. Kuidas sinu poolt valitud puuliigid pärast valgustusraiet sirguvad. Metsas toimub puude vahel pidev konkurents valguse ja toitainete pärast. Näha, et sa tegid kasvukohatüüpi ja looduslikke olusid arvestades õige valiku, on midagi tõsiselt ilusat,” kirjeldab Riive pingutuste edu oma metsatukas. Kuid ka mujale satub ta tihti ajaviiteks uitama.
“Nädalavahetuseti leiab mind enamjaolt metsast. Minu puhul on see parim viis ennast maandada. Mõni käib kontserdil, restoranis või teatris, mina aga olen avastanud, et parim viis on puhata metsaradadel, kus käin peamiselt koeraga jalutamas või jahil,” iseloomustab Riive oma puhkepäevi.
Tal ei ole kordagi metsas igav hakanud, sest ka samas kohas matkates muutub mets igapäevaselt, lisaks alati ootusärevus metsaasukatega kohtumise ees. “Tavainimesele tundub, et Eestis on kolme sorti metsa: raielank, võsa ja ürgmets. Tegelikult ei salli loodus tühja kohta ja isegi raielangil on tohutult elurikkust. Võsa koosneb erinevatest puuliikidest, mida metsandust õppinud inimene oskab vilunult määrata ning kus metsakasvatuslikke töid tehes saab alguse panna uuele metsapõlvele. Ürgmets meil praktiliselt puudub, sest Eesti metsasid on igal arenguetapil majandatud.”
“Mulle tundub, et keskmine inimene teab metsa ja seal kasvavat pigem vähe. Ma isegi olen inimestele metsas käies näidanud, milline on kanarbik, milline on mustikas, milline pohl. Rääkimata erinevate puuliikide eristamisest,” räägib Riive.
“Inimesed iseenesest tahavad looduses käia ja seal viibida. Aga kui nende meeliskohas viiakse läbi metsatöid, ollakse justkui solvunud. Metsatööd matkivad looduses toimuvaid protsesse ning metsakasvatuslikud tööd kiirendavad kasvavate puude arengut. Metsaomanikule on suurim rõõm, kui ta mets on elujõuline. Metsatöid ei tehta eesmärgil, et metsa tohutult muuta, vaid ikka, et kasutada ära looduslikku potentsiaali ning lasta kõige paremini sobivatel puuliikidel kasvada ning mis salata, üks hetk ka tulu teenida. Ka kaitsealad ja matkarajad on inimese poolt kujundatud aastakümnendite vältel, aga seda ei taheta tunnistada,” selgitab naine.
Inimestele, kes alles soovivad loodusega sinasõbraks saada, soovitab Riive kuskilt alustada keskendudes meelis metsateemale. “Eesti loodus on nii eriilmeline ning võimalusi sellega tutvumiseks on lugematult. Meil on matkajad, korilased, jahimehed, ornitoloogid, erinevate taime- ja loomaliikide uurijad ja mida kõike veel,” loetleb Karina.
“Kõige lihtsam on loodusega tutvust teha, alustades RMK loodusradadel. Ka loodusretkejuhiga on huvitav metsas käia, sest nemad oskavad rohkemat välja tuua kui metsa ühekordsed külastajad märgata oskaks. Aga loomulikult peab kannatust varuma, et metsa lugu enda ees kangastumas näha. Metsas märkab palju siis, kui käia ringi vaikselt,” julgustab kogenud metsasõber kõiki oma kodudest kas või korra kuus loodusesse minema.
“Elu algab siis, kui sa suudad diivanilt üles tõusta. Lihtne on vaadata National Geographicut ja kurta, et elus ei toimu midagi,” ütleb naerdes Riive, kellele on ootamatult sülle hüpanud tema lahutamatu partner metsas – taksikoer Lenny.
Naised ei tõmba ainult saagi käima
Karina tõdeb, et maine metsandusest kui traditsiooniliselt mehisest alast võib naisi peletada eriala õppima minemast. Samas toonitab ta kohe järgi, et kui raietöö ongi füüsiliselt nõudlik, ei seisne tööülesanded vaid kettsae käimatõmbamises. “Metsanduse tööpõld on kirjeldamatult lai, ulatudes dokumentide ajamisest puude istutamiseni või puidust toodete valmistamisest puidu keemilise väärindamiseni. Kõik naised, kes metsanduses elukutseliselt tegutsevad, on Eestis hinnatud spetsialistid ning tööturul oodatud. Sektoris töötamine on pealehakkamise ja julguse küsimus.”
Karina leiab, et lihtsamad käelised oskused on miski, mis võiks igale naisele tuttavad olla. On ju aias väga mõnus ise toimetada ja jällegi, käelised oskused ei tähenda ainult saagi ja metsa. Kui miski vajab tegemist, siis tehke ise või meespoolega koos. See on suur enesekindluse boost,” tunnistab ta.
Üle-eestilise Metsarahvapäeva kõikvõimalike üritustega on võimalik tutvuda ürituse kodulehel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
