Lõuna-Eesti on matkasellide meelispaiku – vaheldusrikas maastik, müstilised lood allikate ja metsade taga kutsuvad radadele, mis pakuvad silmailu ja hingerahu nii suurtele kui ka väikestele. Kuigi Lõuna-Eestis on palju võimalusi matkamiseks, pakume sellest valikust kolme võimalust, kuhu minna.
Paganamaa matkarajad Võrumaal
Paganamaa ehteks on Piirorus Piirojal asuv järvedeahelik: Kikkajärv, Sarapuujärv, Liivajärv ja Mudajärv. Kõiki järvi poolitab Eesti-Läti riigipiir. Nime on see maa saanud mandrijää taandumisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohkude järgi – neid tuntakse Vanapagana jäljehaudadena.
Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on viis erinevat tähistatud matkarada, pikkusega 0,9 km, 2,7 km, 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Kõik rajad saavad alguse Piiroru pervelt Raadi mäelt, kust saab nautida ilusat vaadet. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.
Matkaradade puhkeplats on vanal taluasemel, kus on lõkketegemise, laagripidamise ja rahvapeo koht. Rohkem infot leiad siit.
Rõuge ürgoru matkarada
Rõuge ürgoru matkarada on joonekujuline, pikkusega 10 km. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Ööbikuoru keskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid jälgida inimeste ehitatud “vesioinaid” – need on „igiliikurist” pumbad, mis kasutavad vaid vee-energiat ja on võimelised pumpama vett kümnete meetrite kõrgusele. Rajal saad uudistada ka Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve, imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge parki.
Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel saad jälgida erinevaid metsakooslusi, niite ja külamaastikku ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse. Lisainfo leiad siit.
Vällamäe matkarada Võrumaal
Kuigi kõigest 2,2 km pikkune, on see matkarada samas väga vaheldusrikas, viies matkaja mööda Eesti kõige sügavama turbalasundiga raba servast, tõustes üles Vällamäe tippu ja laskudes siis jälle alla. Iseäranis uhked on siinsetel järskudel nõlvadel kasvavad 120-aastased salukuusikud. Vällamäe nõlvad on enamasti väga järsud: kohati on nõlvade kalle 35 – 40 kraadi. Vällamäe nõlval asub RMK hallatav metsamaja, kuhu pääseb võtmeraha eest.
Vanad eestlased pidasid Vällamäge müstiliseks ja pühaks paigaks. Usuti, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab ja hoolimatut puude raiujat karistab. Vällamäe läte on looduslikult huvitav koht, tal arvatud olevat koguni maa-alune ühendustee merega. Loe rohkem siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
