Looduses liikumine

RMK jätab Orissaare terviseraja ja lageraie vahele puhvertsooni

Inimesed pole eriti rahul, kuidas metsaga jamandatakse.Foto: Shutterstock

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei loobu sel aastal Orissaare terviseraja juurde kavandatud lageraiest, küll aga nõustub terviseraja ja raielangi vahele jätma puhvertsooni, kirjutab Saarte Hääl.

Orissaare spordihoone juhataja Härmo Lambut ütles, et vaatamata lageraiele ei kuku asi nii hull välja, kui esmalt tõotas kujuneda. Nii jääb lageraiest välja terviseraja esimene puhkeplats, kus asuvad pingid, varjualused ja tualett. “Kui nad oleksid selle raiekavasse sisse võtnud, oleks meie puhkeplats jäänud keset raiutud metsa,” rääkis Lambut. “Minu jaoks oli see kõige olulisem oht. Alguses oli ikka selline tunne, et mida kuradit!”

Samuti jätab RMK sihtasutuse Eesti Terviserajad ettepanekul raielangil terviserajaga piirnevale osale esteetilise puuderiba. Vastasel juhul raiutaks 2,7 kilomeetri pikkune terviserada Lambuti sõnul kokku poole kilomeetri pikkuselt mõlemast küljest lagedaks.

Härmo Lambuti hinnangul ei saa praegu veel loorberitele puhkama jääda, sest Orissaare terviseraja riigimetsa majandamise kava koostamine alles algab ja huvigrupid peavad oma ettepanekud üle kordama. “See on selline koht, et kui sa käe pulsilt ära lased, siis sa ei tea, mis tulema võib hakata,” möönis Lambut.

Rahu pole majas enne, kui allkirjastatud kava on kõigile postkasti kukkunud

RMK Saaremaa metskonna metsaülem Jaan Prants ütles, et RMK ei kavatsenud tegelikult raiuda terviseraja puhkeplatsi ümbruses, ehkki ümberringi kasvab raieküps mets. Ka ei plaaninud RMK minna raielangiga üle terviseraja, mis oleks jätnud raja keset lageraiet. “Inimesed said sellest valesti aru,” sõnas ta.

Terviseraja ja raielangi vahele plaanis RMK Prantsi sõnul jätta nii või teisiti säilikpuid. Selleteemalistest ettepanekutest ajendatuna käisid metsamehed kohapeal ja pidasid võimalikuks spordirahvale veelgi enam vastu tulla. “Nägime, et on võimalik rajast jätta 20-meetrise läbimõõduga puhver, kus me jätame alles ka alusmetsa,” ütles Prants.

Nüüd soovib Saaremaa metskond millalgi kohaliku huvigrupiga kokku saada, et neilt puhvri märkimisel abi saada. “Arvestades, kui tihe on seal sarapuu alusmets, siis pole märkimine ühel inimesel kõige lihtsam töö.” 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.