Kogenud matkamees Kaido Einama jagab nippe, kuidas minna metsa alla või mere äärde jalutama nii, et ei pea rahvamassist läbi murdma.
Vali sobiv aeg. Ära mine keset päeva lõuna ajal või pärastlõunal, kui kõik pered on välja maganud, söönud ja mõtlevad, et nüüd võiks kuhugi loodusse minna. Niikuinii saab praegu palju puhata, planeeri oma loodusretk näiteks varahommikuks.
Päikesetõus on ilus, rahvast pole, liiklust pole, isegi väga populaarsetel matkaradadel – Viru ja Kakerdaja rabas, Meenikunnos Kagu-Eestis, Marimetsa rabas Lääne-Eestis, Mukri rabas Kesk-Eestis – võid kohtuda vaid loodusfotograafidega. Väldi neid kohti keset päeva, sest siis on ummik.
Lähene teist teed pidi. Kui lähed ikkagi päeval populaarsesse looduspaika, proovi valida mõni uus lähenemisnurk. Vaata kaardilt, kas pääseks ligi ka raja kaugemast otsast või keskelt, mis võib olla ekstreemsem, kuid ka rada ise on kaugemas otsas hõredamalt rahvast täis ja kokkupuude on väiksem.
Nii Kakerdaja kui ka Loosalu, aga isegi Viru raba on mitme otsaga ja saad alustada sealt, kust tavaliselt ei alustata. Kõrvemaal on palju metsaradasid, mis pole populaarsetes kohtades ja suurte parklatega (väldi näiteks Paukjärve ja Jussi järvede kanti), kuid vaid mõni kilomeeter eemal on sama ilusad voored ja metsad. Võid proovida läbida ka mõnda RMK Oandu-Ikla Matkatee lõiku või teisigi Eestit läbivaid matkateid, kuid mitte algusest ja populaarsetest lõikudest.
Vali suvaline metsasiht. Loodus on loodus. Pole vaja alati laudteel käia või RMK laagriplatsidel tšillida. Kui avastasid, et sinu valitud matkaraja juures on teeääred autosid täis, sõida rahulikult viis kilomeetrit edasi ja peatu mõne metsatee ääres. Raiesmike servast leiad kindlasti ka mõne kännu, millel istuda ja väike piknik teha.
Eestil on olemas n-ö vahe-Eesti, mis algab Lahemaalt Altja kandist, kulgeb läbi Aegviidu, Paunküla, Punamägede ja Soomaa kuni Iklani välja. See on väga hõredalt asustatud. Keera suurelt maanteelt mõnele Vahe-Eesti väiksemale teele, sõida asulatest võimalikult eemale ja jõuadki metsamassiivideni, kus on väikeseid metsateid ja sihte täiesti üksinda jalutamiseks.
Käi mõnes vanas tuttavas seene- või marjakohas. Praegu ei korja keegi seeni-marju, aga mets on ilus ja saad rahus täiesti üksinda tuttavaid radu kõndida. Seenel käiakse Lahemaa metsades, Läänemaal Nõva kandis, Rapla ja Türi kandis, Tartust lõuna pool Emajõe Suursoo kandis ja ka kõik meie rahvuspargid on head seene- ja marjametsad. Näiteks uusim – Alutaguse rahvuspark – pakub suuri puutumata ürgmetsi.
Mine mere äärde. Eestis on palju pikki tühje liivarandasid, aga neile ligipääsemine võib teinekord keeruline olla ja ainsad avalikud teed, mis mereni jõuavad, võivad olla ülerahvastatud.
Kuid näiteks Põõsaspea-Nõva kandis, Lahemaal ja Pärnust lõunapoole on merelähedasi teid, kust pole pikk tee läbi metsa randa jalutada. Pargi auto turvaliselt mõnesse teeotsa, jaluta läbi metsa ja vali endale privaatne lõik mererannast.
Tundmatusse metsa minnes võta kaasa laetud mobiil, akupank ja tee selgeks, kuidas kaardirakendused töötavad, et oskaksid vajadusel tagasi auto juurde jõuda.
Kui soovid end matkamisega rohkem kurssi viia, vaata siia.