Eile möödus 35 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Kuigi loodetavasti ei pea me millegi sellisega enam kokku puutuma, tuleb ohuolukorraks alati valmis olla. Kuidas Eesti sellega toime tuleb?
Selliste tõsiste tuuma- ja kiirgusõnnetuste puhul on eriti tähtis radioaktiivse saaste levimisest ja ohu tõsidusest kiiresti teada saada, kirjutab keskkonnaamet.
Selleks on meil kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk, mis koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast. Nendega mõõdetakse õhu gammakiirguse taset pidevalt üle Eesti.
Lisaks automaatsetele kiirgusseirejaamadele on meil võimaliku kiirgusohu tuvastamiseks ja hindamiseks ka:
- kolm õhufilterseadet üle Eesti;
- mobiilsed mõõteseadmed;
- võimekus radioaktiivse saaste leviku prognoosimiseks;
- laboratoorium proovide analüüsimiseks.
Tavaolukorras kogutakse ja analüüsitakse igal aastal umbes 300 proovi. Kiirgusseire eesmärgil kogume proove õhust, pinnasest ja setetest, pinna- ja joogiveest, kaladest, piimast ja muust toidust, näiteks metsaseentest ning marjadest. Proovide kogumine ja analüüsimine on üks osa riikliku keskkonnaseire programmist.
Ametlik teave võimalikust kiirgusohust, aset leidnud õnnetustest, nende lahendamise käigust ja abinõudest saabub Keskkonnaametile ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ja Euroopa Komisjoni kaudu. Seega on meil tihe rahvusvaheline võrgustik, et vahetada teavet inimeste ja looduskeskkonna kaitsmiseks liigse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest.
Seirejaamade näite näeb keskkonnaameti kodulehelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
