Läänemeres on mitme toiduks tarvitatava levinud kalaliigi olukord muutunud halvemaks. Värskelt uuendatud Kalafoori hinnangud näitavad, et Läänemere tursa, koha ja angerja ülepüük koos kestvate keskkonnaprobleemidega ja muutuva kliimaga on inimestele oluliste liikide käekäiku tõsiselt ohustamas.
„Igal aastal värskeid kalapopulatsioonide seire- ja teadusandmeid üle vaadates pean tõdema, et häid uudiseid populatsioonide seisust on vähemaks jäänud. Läänemere seisund on kehv ja parem ei ole ka sealsete elanike, sealhulgas kohalike kalade, olukord,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan.
„Kui eelnevatel aastatel nägime, et peamiselt suuremate ja röövkalade seis on kehvem, siis nüüd on Läänemeres halvenenud ka mõne väiksemakasvulise kala nagu räime elujärg. Selline saakkala vähenemine jätab ka suuremad kalad nälga ja sedasorti allakäiguspiraalist on raske välja tulla ilma põhimõtteliste muudatusteta kalanduse regulatsioonides ja merekaitses,“ tõdes Plaan.
Kuigi merekalade olukord on kehv, ei põle kalafooris ainult punased tuled. Laialdaselt levivad võõrliigid nagu ümarmudil on Läänemeres hästi kohanenud ja seda püüavad ka Eesti kalurid.
Paremini läheb ka kiirekasvulistel väikekaladel nagu nurg, särg ja vimb. Samuti on rahvuskala räime populatsioonid Eesti rannikul varasemast paremas seisus. „See näitab, kuidas läbimõeldud reguleerimine ja püük koos looduslike teguritega saavad tagada kalade kestlikkuse,“ lausus Plaan.
Lisaks räimele on ka Peipsi- ja Võrtsjärve latika olukord parem. Lisaks läheb hästi Võrtsjärve kohal ning Peipsi ahvenal. „Lahendused Läänemere kalade olukorra parandamiseks on igihaljad. Kui soovime hoida nii meie mere ökosüsteemi kui ka kalandust, siis tuleb lasta kriitilises seisus kalapopulatsioonidel taastuda ning ellu viia riikide vahel kokku lepitud Läänemere kaitse tegevuskava,“ ütles Plaan.
Kalafoor on Eestimaa Looduse Fondi poolt eestindatud kestliku kala juhis, mis tugineb ulatuslikule seire ja teadustööle. Maailmas koondab kala- ja mereanni hinnanguid Maailma Looduse Fond (WWF). Kalafoor aitab tarbijatel, toidupoodidel ja restoranidel teha jätkusuutlikke mereandide valikuid, aidates seeläbi kaitsta mereökosüsteeme ja pidurdada kalapopulatsioonide kadumist. Eesti Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit.
Kalade populatsioonide seisu mõjutajad: veekogude eutrofeerumine ehk liigne toiteainelisus, takistused rändeteedel, kiskjad, parasiidid, prügi veekeskkonnas ja viimasel ajal aina enam kliimamuutused. Suur mõju on kalanduse regulatsioonidel ja poliitikal.