Fotod: Vabatahtlike abiga saavad Virumaa jõed kalarikkamaks

Talgud Pada jõel. Foto: Keskkonnaagentuur

Augusti vältel toimunud talgute käigus taastasid vabatahtlikud Pada jõe ja Udriku oja looduslikku väärtust, luues kudealasid lõikudesse, mis olid inimtegevuse tagajärjel kaladele ebasobilikud.

„Virumaa veed puhtaks“ projekti raames Keskkonnaagentuuri korraldatud talgud toimusid kohaliku kogukonnaga koostöös, et parandada kodukandi veekogude seisundit. Ühes sellega parandati ka kalade ja muu vee-elustiku elupaikade seisundit. Talgutel osales kalade käekäigust hoolivaid inimesi ka väljastpoolt Lääne-Virumaad.

Udriku ojale rajati 12 kudepadjandit jaheda temperatuuriga ja kiire vooluga lõigule, kus eelkõige forellid saaksid kudemas käia ning noorjärgud kasvada. Kudealade rajamiseks valitud lõik oli kunagi sirgeks kaevatud ja sealt ka suuremad kivid sängist välja korjatud.

„Heaks kudealaks on olulised jahedam veetemperatuur ja kiirem vool. Erineva suurusega kividest põhjamaterjal, millest kalal on võimalik tekitada pesa, kus mari saaks kaitstuna viljastuda ja areneda,“ selgitas talgute üks eestvedajatest, Keskkonnaagentuuri kalastikueekspert Mart Thalfeldt. „Suured kivid, kaldauurded, vette kukkunud puud on olulised varjepaigad, kus kudema tulnud suguküpsed kalad saaksid õiget aega oodata ning sobivad toitumis- ja varjepaigad noorjärkudele,“ lisas ta.

Õnneks on säilinud ka oja kaldal kasvavad puud, mis varjavad oja päikese eest ja ei lase veel liigselt soojeneda. Puudelt kukub vette ka putukaid, kes on forellidele maitsev toidupala. Udriku oja oma suureneva potentsiaaliga toetab ka Loobu jõe kalapopulatsiooni.

Lääne-Virumaal, kus on valdavalt kiirevoolulised jõed, on tähelepanu kivilembestel liikidel nagu lõhe, forell, sõõrsuud jõe- ja ojasilm, võldas, trulling, luts, luukarits. Udriku oja kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Pada jõgi on paisu eemaldamise järel paranenud

Pada jõel on viimastel aastatel tehtud pingutusi merest jõkke rändavatele kaladele koelmuteni ligipääsu tagamiseks. Hiljuti eemaldati betoonpais Unuksel endise Viru-Nigula õlletehase juures. Paisu eemaldamisega muutus paisutusalal asunud jõelõik taas lõhelistele ja teistele kivilembestele kalaliikidele kudealana ja elupaigana sobivaks kiirevooluliseks jõeks.

„Sellesse jõelõiku  paigutasime suuremaid kive kaladele varjepaikade loomiseks. Nende kivide taha saavad takerduda ka vette langevad puud, mitmekesistades omakorda elupaiku ja võimalusi kaladel koelmuala läheduses viibimiseks,“ selgitas Keskkonnaagentuuri kalastikuekspert Mart Thalfeldt. „Sellised ettevõtmised on vajalikud, kuna omaaegsete kaevamistööde tulemusel on jõgi elupaigaliselt vaesunud – kohati ongi just väheseks jäänud suuremaid ja ka väiksemaid kive, mis tekitavad mitmekesise elupaiga erinevas vanuses kaladele;“ lisas ta.

Jõelõiku rajati ka suur kruusakividest kudepadi, kus lõhelised, sõõrsuud ja teised kivilembesed kalaliigid leiaksid paremad võimalused edukaks kudemiseks. Sarnased tööd – kudepatjade rajamine koos voolurahustuskivide lisamisega – viidi läbi ka Pada jõe endistel paisude varemetel.

„Loodud koelmualad ja noorjärkude elupaigad suurendavad kalade valikuid ja võimalusi edukaks paljunemiseks ja hea forelli- ning silmujõe erinevate osade hõivamiseks veeasukate poolt. Selliseid inimese poolt ümberkujundatud kohti parandades ehitame kaladele kodu, mida loodus saab edaspidi ise eluga täita ja hoida,“ ütles Thalfeldt.

Udriku oja – väike aga väärtuslik

Kuigi Udriku oja on mõnevõrra väiksem kui Pada jõgi, omab ta suurt väärtust Loobu jõe, kuhu ta suubub, vee kvalteedi tõstjana ja kalapopulatsioonide tugevdajana. Jahedaveeline ja kiirevooluline oja on samuti rikutud ehk lõiguti ümber kujundatud sirgeks kanaliks.

„Sealne noorkalade vähene arvukus näitab oja ebasobivust kudemiseks ja kasvamiseks,“ nendib Thalfeldt. „Samas, suur langus ja jahe veetemperatuur näitavad suurt potentsiaali, iseäranis forelli jaoks,“ näeb ta olukorra helgemat külge. Tervikliku, mitmekülgse ja kalarikka oja loomiseks lisati sinna suuremaid ja väiksemaid kive ning laiguti kruusa koelmuteks ning kalade erinevate vanusejärkude tarvis elupaikade tekitamiseks.

Tehtud töödel hoitakse silma peal ka edaspidi. Muutuse suuruse hindamiseks viiakse neil lõikudel läbi seirpüüke ja vaatlusi. „Arvatavasti kalad avastavad ja võtavad loodud territooriumid kiirest kasutusele ning nende arvukus jões läheneb selle potentsiaalile juba varsti,“ usub kalastikueekspert.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.