Keskkonnaagentuuri analüüsist selgus, et kõikide planeeritavate meretuuleparkide arenduste mõju ei ületaks ühegi elupaigatüübi puhul lubatud piire.
Eestil on eesmärk tagada loodusdirektiivi mereelupaikade säilimine ja vältida nende seisundi halvenemist meretuuleparkide võimalike arenduste tõttu. Varasemad uuringud on näidanud, et osa Läänemere mereelupaikade tulevikuväljavaated on eutrofeerumise ja arendusplaanide tõttu ebasoodsad.
Keskkonnaagentuuri spetsialistid hindasid meretuuleparkide võimalikke mõjusid, et selgitada, kas plaanitavate arenduste käigus säilib piisavas mahus väärtuslikke mereelupaiku ja et ennetada hilisemaid kulukaid taastamismeetmeid.
Hinnati elupaigatüüpide tulevikuväljavaateid olukorras, kus kõik planeeringukohased meretuuleparkide arendused realiseeruks. Arvestada tuli elupaigatüübi võimalikku kadu ning häiringut.
Kogumõju saamiseks elupaigale liideti kokku kadu, häiring ja ehitusaegne häiring, et teada saada, kui suur osa elupaigast mõjutatud oleks. Tulemusi kuvatakse protsendina ehk mitu protsenti konkreetse elupaigatüübi pindalast kaoks, oleks häiritud või mõjutatud ehitusaegsest häiringust.
Tulemused (pindalalised häiringumäärad) on arvutatud pindalapõhiselt ja tervikuna nagu toimuks planeeritud tuuleenergia arendusaladel tuuleparkide rajamine samal ajal. Seda on oluline silmas pidada näiteks ehituseaegsete mõjuulatuste ja kogumõjude arvutustes. Analüüsis on mõju hinnatud vaivundamentide kasutamisel; gravitatsioonivundamentide kasutamisel tuleb arvestada, et avalduv mõju oleks suurem.
ELi loodusdirektiivi kohaselt on elupaigatüübi olukord jätkuvalt soodne, kui kadu on väiksem kui 1% selle levikualast ja häiring alla 10%. Merestrateegia raamdirektiivi merepõhja elupaiga põhitüüpide puhul säilib hea seisund, kui kadu on alla 2% ning häiringu ulatus alla 25%.
Eesti mereala planeeringus oleksid peamisteks tuuleenergia arendusaladeks Ida-Gotlandi bassein ja Liivi laht, hõlmates vastavalt 45% ja 43% planeeritud aladest. Läänemere avaosas paikneks 12% arendusaladest ning Soome lahe merealasse arendusalasid ei planeerita.
Tuuleparkide rajamise ja töötamise mõju EL loodusdirektiivi elupaigatüüpidele oleks üldiselt madal. Kõige enam oleks mõjutatud karide elupaigatüüp, mille kadu tuuleparkide arenduse tõttu oleks 0,06% ning töötamisaegne häiring 3%, jäädes seega lubatud piiridesse.
Vaadates merepiirkondi kitsamalt, siis Ida-Gotlandi basseinis oleks karide elupaigatüübi kadu 0,3% ja häiring 9,5%, jäädes samuti lubatud piiridesse.
Ehitusaegne häiring võib ületada Eesti mereala kontekstis 12% ning Iga-Gotlandi basseinis 40,3%, kuid ainult sellisel juhul, kui kõiki arendusi teostataks samal ajal, mis on vähetõenäoline.
Merestrateegia raamdirektiivi merepõhja elupaikade osas oleks arenduste mõju mõnevõrra suurem, kuid ka nende elupaikade puhul oleks arendustegevuse mõju üle-eestiliselt väike.
Sarnaselt ELi loodusdirektiivi elupaigatüüpidele oleks suurim mõju merestrateegia raamdirektiivi merepõhja elupaikadel, samuti Ida-Gotlandi basseinis, kus elupaiga kadu moodustaks 0,5% pindalast ning töötamisaegne häiring oleks tsirkalitoraali kivise põhja ja biogeeniliste karide puhul kuni 20%.
Täispika analüüsiga saab tutvuda Keskkonnaportaalis.
Loodusdirektiivi mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs:
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
