Kuigi Eestis läheb ilvestel hästi, ei ole keskkonnaameti hinnangul nende küttimine põhjendatud. Erandina saab taotleda nuhtlusisendite küttimislube.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et tegelikult ei ole väga tõsiseid põhjuseid, miks Eestis peaks hakkama ilveseid küttima. „Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole ilvesed loomaomanikele suurt kahju põhjustanud ning akteeritud ründed kariloomadele või koertele on ilveste poolt minimaalsed,” lausus ta.
Ta lisas, et kuna viimastel aastatel on metskitsede populatsioon olnud languses, võib eeldada lähiajal ka ilveste juurdekasvu pidurdumist, sest metskitsed on ilvestele põhitoiduks.
Kehtiva suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava järgi loetakse ilvese looduskaitseline seisund soodsaks, kui Eestis on vähemalt 80 ilvese pesakonda, mis teeb kokku vähemalt 480 ilvest.
2016. aastast alates ei ole Eestis lubatud ilvestele jahti pidada, erandiks on nuhtlusisendid. Ilveste arvukus langes Eestis enam kui kaks korda aastatel 2010 – 2013. Järsu languse põhjuseks oli ilvese peamise saaklooma, metskitse, arvukuse langus, mille põhjustasid külmad ja lumerohked talved.
Leelo Kukk lisas, et keskkonnaagentuuri seireandmete põhjal on alles viimase viie aasta jooksul ilvese arvukus hakanud Eestis järjekindlalt tõusma ning ilveste pesakondade arvuks hinnati viimase riikliku seire tulemusel 2023. aastal 102 ning ilvese üldarvukuseks 650 – 800 isendit.
“Eelmisel aastal ületas pesakondade arv 100 piiri, millest alates saab vastavalt kaitse ja ohjamiskavale hakata kaaluma taas ilvese küttimise alustamist,” selgitas Kukk. “Kuna praeguse hinnangu põhjal võib see arv juba sellel aastal olla väiksem, ei pea me ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jahi alustamist põhjendatuks.”
Keskkonnaühendused ja loomakaitsjad tegid 29. novembril pöördumise, milles soovitasid keskkonnaametil ilveste küttimiseks lube mitte väljastada.
Põhjuseid, miks ilveseid ei peaks üldse küttima, on pöördumise tegijate teatel mitu: ilvesed ei põhjusta inimestele majanduslikku kahju, mida näitavad ka keskkonnaagentuuri andmed; ilvesed ei ole inimestele ohtlikud ning väga oluline on rakendada ettevaatuspõhimõtet ohustatud liikide populatsioonide häiringuid planeerides. Ilvestel läheb praegu küll paremini kui näiteks kümne aasta eest, kuid nende tulevik on sellegipoolest erinevatel põhjustel ebakindel.
Vähe on räägitud sellest, kuidas Eesti ja Venemaa maismaapiirile ehitatav piiritara hakkab oluliselt piirama ilveste (jt imetajate) liikumist ehk geenivoolu. Ühendus Lätiga siiski säilib ning seeläbi ka ülejäänud Balti populatsiooniga. Läti on nüüdseks ilveste küttimise lõpetanud.
Piiritara kommenteeris Tartu Ülikooli teadlane, terioloog Urmas Saarma hiljuti Vikerraadios: “Me jõuame tegelikult täiesti uude ajajärku Eesti imetajate populatsioonidega. Piiritarade mõju, eriti Venemaaga, võib olla väga suure mõjuga. Meie populatsioonid võivad aja jooksul isegi oma mitmekesisuse mõttes vaesuda. Seda ei tea keegi täpselt, kas see olukord nii hulluks läheb, sest meil on lõppude lõpuks ühendus ikkagi ka Läti ja Leedu kaudu Kesk-Euroopaga. Aga kindlasti väga suur roll on olnud siiani nö. idapoolsetel populatsioonidel, mis meiega on olnud väga pikalt ühenduses ja sealt me oleme saanud ikkagi nii piisavalt geneetilist täiendust…”
Lisaks piiritarale tuleb arvestada suurte taristuprojektide, nagu Rail Balticu ja suuremate maanteede mõjudega, mis killustavad metsloomade populatsiooni ning vähendavad geenivahetust. Saarma on öelnud, et geenivool jääb kindlasti väiksemaks nii ühel kui ka teisel pool raudteed.
Esimene keskkonnaagentuuri stsenaarium, mille järgi ilveste jaht uuesti avataks, on keskkonnaühenduste ja loomakaitsjate hinnangul vale mitmel põhjusel:
- Ilvese küttimise õigustamine pelgalt põhjusel, et ta on kütitavate metsloomade nimekirjas, on küündimatu ning viitab hoopis vajadusele ilves sealt nimekirjast välja arvata, jättes alles ainult võimaluse anda eriluba küttimiseks, kui mõni üksik ilves peaks osutuma nn nuhtlusisendiks.
- Keskkonnaagentuuri plaan on lubada ainult isaste ilveste küttimist, samas kui teatud aegadel liiguvad ka emased ilvesed ringi ilma poegadeta ning emastel ja isastel võib olla raske vahet teha. Seega ei ole tegelikult välistatud (parasjagu eemal olevate) poegadega emaste ilveste küttimine ja poegade hätta jäämine.
- Isased ilvesed on ka geneetilise mitmekesisuse kandjad, st ka isaste ilveste laskmisega väheneb geneetiline mitmekesisus.
- Lubades küttimist on alust eeldada, et trofee saamise eesmärgil lastakse lõpuks maha just kõige tugevamad ja ilusama karvkattega loomad, mitte nt kärntõves või muul põhjusel nõrgemad ja mitte nii atraktiivse välimusega loomad. Sellega võetakse tugevatelt loomadelt võimalus oma häid geene edasi anda.
- Kui anda ilvesejahiks load, siis see mitte ei vähendaks motivatsiooni salaküttida, vaid vastupidi – ühe loaga saaks küttida mitu ilvest ehk salaküttimine hoopis suureneks. Ühe loaga saab mitu looma küttida selliselt, et esimesi lastud loomi ei panda lihtsalt kirja, samas kui loa olemasolu annab kindlustunde, et kui keskkonnainspektor peaks tulema kontrollima, siis saab loa ette näidata. Seda trendi näitavad nii teadusuuringud kui ka 10 aasta tagused kogemused. Vastav teadusuuring (Suutarinen & Kojola, 2017; Andren et al. 2006) näitab, et legaalse jahi lubamise tulemuseks ei ole salaküttimise vähenemine, mille üheks põhjuseks võib olla ka see, et legaalne küttimine näitab ametkondliku tolerantsi letaalsete võtete suhtes.
- Küttimislubade andmine suurendaks ka võimalust salakütitud nahku parkida ehk teha n-ö nahapesu. Praegu, mil jaht on täielikult keelatud, on selge, et iga parkimiseks toodud ilvese nahk on ebaseaduslikul teel saadud.
- Teadlaste hinnangul sureb ca 50% ilvesepoegadest esimese paari aasta jooksul, seega pole õigustatud eeldus, et uued pojad asendavad maha lastud (isas)loomad.
- Eestil on oluline vastutus kanda Euraasia ilvese säilimisel. Urmas Saarma: „Praeguseks oleme Euroopas väga heas seisus olnud oma geneetilise mitmekesisusega, sellise populatsioon seisundiga. Eesti ja Läti populatsioonid on ühed kõige paremas seisus olevad Euroopas.“
- Eesti on üks paremaid, kui mitte kõige parem koht, kus saab praegu vaadelda Euraasia ilvest. Ilvesevaatlused toimuvad peamiselt turismi madalhooajal ehk sügisest kevadeni ja viivad turiste Tallinnast välja maapiirkondadesse.
- Ilvesejahi lubamine ettekäändel, et metskitse kui ilvese peamise saaklooma populatsioon on madalseisus, on silmakirjalik, kuna selle probleemi on tekitanud inimesed ise nii üleküttimise kui ka salaküttimisega, millele on lisandunud kõrgem looduslik suremus külmade ja lumerohkete talvede tõttu. Mitmed uuringud näitavad ka, et ilvesed n-ö piiravad rebaste ja teiste linnupesi rüüstavate väikekiskjate arvukust. Eestis on mitmeid maaspesitsevaid linnuliike, kelle seis on kehv ja osaliselt ilmselt just suure väikekiskjate kontsentratsiooni tõttu.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
