Keskkonnaamet taastas vee-elupaiku Vasalemma jõel ja Keeri järvel

Foto: Piret Eensoo

Keskkonnaametil on valminud kaks järjekordset vee-elupaikade taastamise projekti, mis parandavad kalade sigimisvõimalusi ja rikastavad veeökosüsteeme.

Vasalemma jõe alam- ja keskjooksule rajati neljale lõigule juurde kümme uut kudeala koos noorjärkude kasvualadega lõhele ja meriforellile, teatas keskkonnaamet. Kudeala rajamiseks sobivad kohad selgusid välja eelnevalt läbiviidud uuringust ning on looduslike eelduste poolest väga head. Neis puudusid lõhelastele kudemiseks vajalik kruusapõhi ning noorjärkude ellujäämist toetavad varjepaigad.

„Töö sai tehtud kvaliteetselt ja nüüd on siia kudema tõusvatele lõhedele ja forellidele loodud väga head tingimused järelkasvu andmiseks ja Läänemere asurkondade täiendamiseks. Usun, et Vasalemma jõe väärtuslikkus lõhelaste kudejõena kasvab selle töö tulemusena märgatavalt,“ ütles projekti üle järelevalvet teostanud ihtüoloog Martin Kesler.

Keeri järvel, millest voolab läbi Suur-Emajõe süsteemi kuuluv Elva jõgi, puhastati kahel alal kaldamadalikke pilliroost ja võsast kokku 4,75 ha ulatuses. Sellega taastati ulatuslikult sobivaid ja kunagi eksisteerinud kudekohti siinsete vete olulisimale röövkalale ja väärtuslikule biomelioraatorile – haugile.

Keeri kaldal elupõliselt paadisadamat pidanud ja kalastamist korraldanud Jaan Sultsi sõnul võib töötulemusega rahule jääda: „Üle aastate on kaladel kinni kasvanud kaldamadalatele taas ligipääs. See oli ikka väga kurb, milliseks järve kaldad olid taimede ülemäärase kasvu tõttu muutunud. Haugil ja ka särjel on nüüd kudemiseks piisavalt ruumi. Loodan, et see annab juba mõne aasta pärast kalasaakides tunda.“

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul saab täpsed hinnangud tööde tulemuslikkusele anda järelseire käigus. „Keskkonnaameti poolt on tellitud järelseire. Siiski võib ekspertidele tuginedes juba praegu lugeda projekte õnnestunuteks,“ ütles Aimar Rakko. 

Mõlemad vee-elupaikade taastamise projektid teostas OÜ Nivoo. Tööd rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmete „Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine” vahenditest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.