Soomaa rahvuspargi praegune kaitsekorraldusperiood lõpeb järgmisel aastal ja seetõttu peetakse 4. juunil rahvuspargi looduskeskuse hoovis kaitsekorralduskava uuendamise algatamise koosolek.
“Kuna praegune Soomaa kaitsekorraldusperiood lõpeb järgmisel ehk 2022. aastal, siis on sobiv aeg vaadata, kuidas on õnnestunud plaanitu täitmine ning kavandada tegevusi järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks,“ märkis kaitsekorralduskava koostamise protsessi koordineeriv keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Meelis Suurkask pressiesindaja teatel.
Kaitsekorralduskavaga määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Kava eesmärk on anda ülevaade kaitstavast alast, hinnata ala põhiväärtuste seisundit ja nende kaitseks vajalikke meetmeid, määrata konkreetsed tegevused väärtuste säilitamiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks ning seada ootused väärtuste kaitse tulemuslikkusele. Kaitsekorralduskava on dokument, mis annab soovitused kaitseala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Suuremad tööd, mida kaitsekorralduskavaga planeeritakse, hõlmavad külastuskorraldust ja poollooduslike koosluste hooldamist. Soomaa rahvuspargi tutvustamiseks on rahvuspargis 10 loodusrada, 20 lõkkekohta, neli metsaonni ja üks metsamaja. Ühtekokku on Soomaa rahvuspargis inventeeritud 1500 hektarit poollooduslikke kooslusi. Viimase kümne aasta jooksul on taastatud 250 hektarit luhaheinamaid ning viimastel aastatel on hooldatud poollooduslikke kooslusi 860 hektarit aastas.
„Kuna ees on ootamas suur töö, mida saame teha ainult koostöös kohaliku kogukonna ja huvigruppidega, siis on meil plaanis 4. juuni koosolekul algatada kolme töörühma moodustamine. Need on külastuskorralduse töörühm, liigi- ja elupaikade, sealhulgas maastike hoolduse töörühm ning kultuuripärandi töörühm,“ sõnas Meelis Suurkask. Koosolekule on oodatud kõik huvilised, kes sooviksid sõna sekka öelda Soomaa rahvuspargi külastus- ja kaitsekorralduslike tööde planeerimisel.
Esialgse plaani kohaselt peaks kaitsekorralduskava tööversioon valmima selle aasta novembris, seejärel läheb kaitsekorralduskava avalikule arutelule, mille käigus on kõigil huvilistel võimalik teha parandus- ja täiendusettepanekuid.
Soomaa rahvuspark on moodustatud 1991. aastal, et kaitsta Vahe-Eesti edelaosa suuri rabasid, lamminiite, metsi, kaitsealuste liikide elupaiku ja kultuuripärandit. Rahvuspargi ilme kujundavad rabalaamad, mida eraldavad looduslikus sängis voolavad jõed. Rahvuspargi eripäraks on üleujutused, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks. Rahvuspargi kogupindala on 39884 hektarit, millest 51 protsenti katavad sooalad, 5 protsenti lamminiidud, 0,5 protsenti põllumaad ja ülejäänud osa moodustavad erinevad metsakooslused.
1989. aastast on Soomaa rahvusvahelise tähtsusega linnuala, 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk Ramsari ala ja 2004. aastast kuulub Soomaa loodus- ja linnualana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
