Kohus võttis Natura 2000 aladele raieloa andmise kaebuse menetlusse

Eesti mets.Foto: Shutterstock

Kohus võttis menetlusse kaebuse keelata riigile kuuluvatel Natura 2000 aladel metsaraieteks raielubade andmine

MTÜ Päästame Eesti Metsad kaebas 28. juunil Keskkonnaameti kohtusse, et peatada uute metsateatiste (raielubade) väljastamine Natura 2000 aladel asuvates Eesti riigimetsades. Vaid üks päev pärast kohtukaebuse esitamist teatas kohus, et võtab kaebuse menetlusse.

Kohtuasi on jätkuks käimasolevale üle-eestilisele võitlusele seoses metsaraiega Natura 2000 aladel. Natura 2000 võrgustik, mida peetakse Euroopa Liidu (EL) esmatähtsaks kaitsealaks, on mõeldud Euroopa kõige väärtuslikumate ja ohustatud liikide ja elupaikade kaitsmiseks, et tagada nende pikaajaline püsimajäämine.

ELi õigusaktide kohaselt tuleb läbi viia mõjuhinnang igasuguse tegevuse kohta, mis ei ole vajalik Natura 2000 ala haldamiseks ja mis tõenäoliselt mõjutab selle kaitse-eesmärke, isegi kui tegevus toimub väljaspool ala enda piiri. Eesti valitsus on lubanud raiet Natura 2000 aladel mõjuhinnanguid tegemata, põhjustades pöördumatut kahju nendele olulistele aladele ja aidates kaasa ülemaailmsele bioloogilise mitmekesisuse kriisile. Sellise käitumise tõttu algatas Euroopa Komisjon 2021. aasta juunis Eesti riigi vastu rikkumismenetluse ning PwC Legali poolt esindatav MTÜ Eesti Metsa Abiks kohtuasja, milles vaidlustati konkreetsed metsateatised.

Vastuseks komisjoni tegevusele nõustus Keskkonnaamet 2022. aasta veebruaris peatama uute metsateatiste väljastamise 28 kuuks Natura 2000 alade haruldaste metsaelupaikade eriliselt määratletud aladel. Need metsaelupaigad katavad aga ainult umbes 11% Eesti Natura 2000 alade 365 697 hektari suurusest metsamaa pindalast. Ülejäänud 89% Natura 2000 võrgustiku metsamaast ei kuulu määratud elupaigatüüpi, kuid on siiski võrgustiku lahutamatu osa.

Päästame Eesti Metsad poolt 28. juunil algatatud kohtuvaidluses palutakse kohtul keelata uute metsateatiste väljastamine riigimetsadesse. Taotletav keel ei ole siiski absoluutne vaid sõltub sellest kas ELi õigusega nõutud mõjuhinnangud on nõuetekohaselt läbi viidud ja arvesse võetud.

Liina Steinberg, Päästame Eesti Metsad juhatuse liige, ütles: “Ilmneb, et Keskkonnaamet ei olnud aus, kui nad väitsid, et nad peatavad suure osa raietest Natura 2000 aladel. Tegelikkuses on metsaraie jätkunud ja metsi hävitatakse. Tahame, et kohus kohustaks Keskkonnaametit metsaraiet päriselt peatama, kuni on tehtud täielik keskkonnamõju hindamine, nagu seadus nõuab.”

Tallinna Halduskohus võttis kohtukaebuse vaid 1 päev pärast selle esitamist menetlusse. Sellest tulenevalt kohustas ta Keskkonnaametit vastama ajutiste meetmete kohaldamise taotlusele 6. juuliks 2022, kusjuures vastus kogu kohtuasja kohta tuleb esitada 15. augustiks 2022. Kohus kaasab ka Eesti Vabariigi kui kolmanda osapoole ning Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi arvamuse andmiseks menetlusse. Kohus on ühtlasi nõudnud Keskkonnaametilt selgitust, milliseid meetmeid ta on võtnud, kui üldse, et vastata Euroopa Komisjoni poolt 2021. aasta juunis Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlusele.

Liina Steinberg lisas: “Me ei peaks olema sunnitud kohtusse pöörduma selleks, et Keskkonnaamet täidaks oma seadusest tulenevat kohustust viia läbi keskkonnamõjude hindamisi, kuid olles seda teinud, oleme rahul, et kohus on nii kiiresti otsustanud, et meie kohtukaebus on nõuetekohane.”

Päästame Eesti Metsad MTÜ-d esindavad kohtus PwC Legal advokaadid Karin Marosov ja Indrek Kukk. Juhtum sai teaduslikku ja juriidilist tuge Forest Litigation Collaborative’ilt, mis on Lifescape Projecti ja Partnership for Policy Integrity ühisettevõtmine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.