Riigimetsas avastati uusi lendorava elupaiku juba teadaolevas levivõrgustikus kui ka väljaspool seda. Uutes leiukohtades, mis avastati väljaspool olemasolevat kaitseala, kehtib edaspidi metsa majandamise keeld.
“Igal kevadel vaatame üle levivõrgustiku, mis koosneb senistest leiukohtadest ja neid ühendavatest liikumiskoridoridest,” selgitas RMK elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa. “Viimaste puhul jälgime, et seal oleks järjepidevalt kasvamas üle 12 meetri kõrgune mets. Neis paigus, kus leiukohtade vahe jääb väga kaugeks, planeerime ise vahele lendorava peatuspaiga. Tegemist on lendoravale sobiva elupaigaga, kus pole seni aga temast märke leitud.”
„Need n-ö peatuspaigad vaatame igal aastal üle. Kui sealt avastatakse lendorava väljaheiteid, saame juba peatuspaiga nimetada ümber ametlikuks elupaigaks, kus kehtivad I kategooria kaitsealusele liigile vajalikud kaitsemeetmed,” lisas Pensa.
Tänavu seirati 15 lendorava peatuspaika ja neist ühelt leiti lendorava jälgi. “See ongi üsna tavaline, et igal aastal me ühel kuni kahel peatuspaigal päriselt ka lendorava viibimise tuvastame,” märkis Pensa.
Alates 2019. aastast seiratakse riigimetsas nii peatuspaiku kui ka lendorava levikuvõrgustikku mittekuuluvaid eraldisi. “Sel aastal saime ette võtta tavapärasest suurema ala, kokku seirati 6700 hektarit eraldisi metsades, kus majandamine oli seni lubatud. Seiremeeskond leidis 45 eraldisel 22 uut leiukohta. Meie andmed läksid edasi täpsustamiseks Keskkonnaametisse, kes leiukohti planeerib ja piiritleb,” ütles Pensa.
Tema sõnul on iga-aastane pisike leiukohtade kasv rõõmustav. “Kuid veel suurema kindluse lendorava käekäigu paranemisest annaks tema levikuala kasv. Seetõttu on oluline tagada lendoravale sobivad liikumistingimused potentsiaalsete elupaikade vahel, mille kavandamine toetub meie iga-aastaste seirete andmetele.”
2024. aasta seire tulemuste põhjal tuleb lisada 20 uut ühendust 15 leiukoha liitmiseks olemasoleva võrgustikuga. Ülejäänud uute leiukohtade ühendused tagatakse olemasolevate või kavandatavate kaitsealade kaudu.
Lendoravate liikumiskoridoride rajamine on osa Eesti-Soome ühisprojekti Flying Squirrel LIFE tegevustest, mille põhieesmärk on parandada elupaikade sidusust ja seeläbi ka lendorava seisundit Eestis ja Soomes. RMK on projekti üks partnereist.
Eesti ja Soome on Euroopa Liidus ainukesed riigid, kus lendorav elab. Eestis on lendoravat säilinud veel piiratud alal Ida- ja Lääne-Virumaal ning Jõgevamaal, peamiselt on tema elukohad tuvastatud Alutaguse metsades.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
