Üle kogu Eesti on märgata vastuoluliste sõnumitega plakateid. Konnapildi juures on kiri: „See ei ole konn“. Või täies lehes puu juures on tekst: „See ei ole puu“. Tegemist on Eesti Loodusmuuseumi värske kampaaniaga, mis kutsub väärtustama ja märkama elurikkust.
Linnades elades võime unustada, et oleme looduse osa ning loodus pole midagi eraldiseisvat, kuhu „minna“. Asfaldikuningriigis aga kipub elurikkus olema viimane, millele mõtleme, kuigi elurikkus on meie kõigi heaolu alus.
„Elurikkus on kõikjal meie ümber,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja kogude osakonna juhataja Lennart Lennuk. „Oluline on seda märgata ja näha ilu ka niitmata murulapis.“
Kampaania “See on elupaik” juhib tähelepanu sellele, et igapäevased objektid nagu sammal, konnad, puud ja muld on osa meie elukeskkonnast ning nende hävimine võib kaasa tuua suuremaid tagajärgi kui esmapilgul arvata võiks. „Me tahame julgustada inimesi avastama ja märkama elurikkust meie ümber,“ lausus Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. „Elurikas linnaloodus on hädavajalik meie füüsilisele, aga ka vaimsele tervisele.“
Ühes teelusikatäies mullas leidub rohkem elu kui on inimesi maakeral – muld on elupaik. Ja kui muld pole enam viljakas, siis ta pole enam muld, vaid on pinnas. Inimasustus tekkis aga just viljakale mullale ning paratamatult tähendab linnastumine seda, et katame aina enam viljakat pinnast asfaldiga.
Ligi 70 protsenti Tallinnast on kaetud asfaldi ja betooniga, mis tagavad töö, raha ja kiire elu, aga ka looduse hüvede ja elurikkuse hävimise. Nii ei ole muld lihtsalt muld, vaid tsivilisatsioonide õitseng või hukk.
Nudiks niidetud murulapid ei ole samuti soodne keskkond elule. Niidukilembus on aegunud sõda elurikkusele, sest rohi pole lihtsalt muru. Seal elavad putukad, kellest toituvad omakorda linnud. Niitmata alad hoiavad ka paremini niiskust, aidates kaasa linnade temperatuuri reguleerimisele – täpselt nagu seda teevad ka puud.
Kliimamuutustele mõeldes on aina tähtsam aru saada, kui olulist varju pakuvad linnakeskkonnas kuumasaarte eest puud. Puu ei ole kunagi lihtsalt vaid puu – tegemist on elupaigaga, puu tähendab miljoneid aastaid planeedi sisse- ja väljahingamist.
Lisaks rohealadele kutsub kampaania üles märkama ka sinialasid. „Oleme tugevalt selle vastu, et iga lompi peaks tõttama kuivendama,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi vanemkuraator ja botaanik Loore Ehrlich. „Kuivendamine põhjustab märgalade kadumist.“
Nii on ka linnas elavad konnad olulised elurikkuse näitajad, kuid intensiivistunud inimtegevuse – täisehitamise, veerežiimi rikkumise, reostuse ja kuivendamise tõttu on elurikkad elupaigad jätkuvas vähenemises.
Eesti Loodusmuuseum kutsub üles elurikkust märkama ning jagama oma avastusi sotsiaalmeedias, kasutades selleks teemaviidet #seeonelupaik. Rohkem saab elurikkuse ja linnalooduse kohta teada loodusmuuseumi oktoobris avatud näituselt „Puudega linn“.
Elurikka aia konkurss „Elus on ilus“
Eesti Loodusmuuseum otsib terve suve läbi kestva kampaania raames kõige elurikkamat aeda. Kas sinu aed on selline, kus on mõeldud nii putukatele kui vihmaussidele, siilidele kui tolmeldajatele? Kas sina oled aednik, kes oskab hinnata elurikkust igas rohukõrres ja puuoksas, mullakamaras ja nektaritilgas?
Kui jah, siis osale „Elus on ilus“ elurikka aia konkursil. Osaleda saavad Tallinna või Tallinna lähiümbruse aiaomanikud. Aiafotod tuleb saata hiljemalt 30. juuniks aadressil muuseum@loodusmuuseum.ee, paberpildid Lai 29a, Tallinn. Lisa kindlasti ka kaaskiri (maksimaalselt 1A4), kus oma aianduspõhimõtetest ja elurikkuse toetamisest räägid. Ära unusta lisada aadressi ja kontaktandmeid. Lõppvooru pääsenud aedu külastab žürii ja võitjad kuulutame välja augusti lõpus. Auhinnad panevad välja Eesti Loodusmuuseum, Hortes ja Nordic Botanical.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
