Looduskaitseaktivistid said Niilusoo raba elurikkuse säilitamisega seotud juriidiliste kulude katteks kokku soovitud 10 000 eurot, ja seda 222 annetusega.
“Kui me Hooandja projekti planeerima hakkasime, mõtlesime hetkeks, et säärase suure summa kogumine võib olla kättesaamatu,” ütles BNS-ile Tiit Jürisson Niilusoo MTÜ-st.
Kehtiv kaevandusluba eirab Jürissoni sõnul EL-i ja Eesti enda poliitikat ning on vastuolus kliimaneutraaluse püüdlustega.
“Seni on kogukond jäetud kaasamata ja ka praegu ei taheta seda teha. Tegelikult võimaldab seadus kaevandusluba tagasi võtta, aga keskkonnaamet kas ei taha või ei julge seda teha,” kritiseeris Jürisson väljakujunenud olukorda.
Niilusoo on looduslikus seisundis raba, mis asub Viljandimaal Kolga-Jaani alevi vahetus läheduses. Eelmise aasta alguses said piirkonna elanikud teada, et endine Viljandimaa keskkonnateenistus ja keskkonnaamet on 2004. ja 2012. aastal väljastanud rabale turbakaevandamise load. Selgus, et lube on väljastatud lausa kaks – Raba-Jaani ja Aimlametsa tootmisaladele, mis kokku moodustavad pea 170 hektarit.
Kolga-Jaani ümbruse soodes ja rabades võttis turbakaevandamine alates möödunud sajandi 50-ndatest tööstuslikud mõõtmed. Ulatuslikud märgalade kuivendamised muutusid oma haardelt keskkonnavaenulikuks ning väikestviisi said suuremast osast Kolga-Jaani piirkonna soodest ja rabadest elutud tolmavad turbaväljad, mis laiuvad nüüdseks enam kui 1000 hektaril.
Rabakaitsjad leiavad, et Euroopa Liit, sealhulgas ka Eesti, on seadnud omale eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Nii seaks Niilusoo kaevandamine ohtu ka kliimaneutraalsuse eesmärgi ja Eesti riigil tuleks pigem hakata CO2-emissiooni eest veelgi suuremat trahvi maksma. Kui kõik jätkub otsustajate plaanitud moel, pääseb Kolga-Jaani Ida-Virumaa kõrval maailmakaardile ehk kui Eesti suurima CO2-emissiooniga ala.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
