Looduskaitse

Ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati 22 uue nimega

Võõrliik aksishirv. F: Pixabay

Euroopa Liit lisas looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja 22 uut nime, kelle Euroopa Liitu toomine või levitamine on keelatud. Lisanduvas nimekirjas on mitmesuguseid liike alates taimedest kuni sipelgate, kalade ja imetajateni, sh mitmed lemmikloomad.

Koos Euroopa Liidu uute täiendustega on nimekirjas 88 liiki. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Merike Linnamägi selgitas, et sellest nimekirjast võivad olla mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud kui ka teadlased.

„Võõrliigid ei hooli levimisel riigipiiridest ja seepärast on vaid ühel piirkonnal sageli üksi raske midagi ette võtta, kui naabrid tegevusega kaasa ei tule. Ühtsesse nimekirja kantakse liigid, kel on oluline negatiivne mõju loodusele ning ühine võitlus nende vastu Euroopa Liidu tasemel põhjendatud,“ ütles Linnamägi.

„Võõrliigid võivad ohustada meie sarnaseid kodumaised liike või näiteks taimedena kasvada hoopis teistmoodi kui oma loomulikus keskkonnas. Olgu siin näidetena toodud ameerika naarits ja pargitatar,“ rääkis Merike Linnamägi.

Ameerika naaritsa leviku tõttu on loodusest peaaegu välja surnud euroopa naarits ja aedades populaarne taim pargitatar muudab loodusesse jõudes elupaiku tundmatuseni.

Invasiivsete võõrliikide nimekirja uutest liikidest võivad Eesti kontekstis olulisemad olla roostevähk, ümaralehine tselaster ja himaalaja põhjatatar.

  • Roostevähk sarnaneb juba meil olemas olevatele võõrvähkidele, peamine oht on vähivarudele, kuna roostevähk kannab edasi kodumaisele jõevähile surmavat vähikatku. Samas sööb ka erinevaid karpe, kalamarja ja veetaimi ja võib oluliselt mõjutada vee-elustikku. 
  • Ümaralehine tselaster levib nii seemnetega kui ka vegetatiivselt juurevõsudega. Seemneid levitavad linnud ja väiksed imetajad, samuti võib taim levida aiandusjäätmetes olevate juuretükkidena. Seega aiast loodusesse sattumine on tõenäoline kui inimesed taime ei hävita. Ronitaimena kasutab teisi puid toeks ning võib hakata varjutama nende võrasid, lisaks suurendab võra massi, mis võib põhjustada puude murdumist tugeva tuulega. Noori puid võib lämmatada oma kasvuga. Otseselt negatiivne mõju nii loodusele kui metsandusele. Kliimamuutuste valguses ilmselt järjest suurem oht Eestile.
  • Himaalaja põhjatatart kasvatatakse ilutaimena, võib levida ka mulla transpordil, kuna taimel on suur hulk maa-aluseid risoome. Mõjud sarnased juba keelatud sahhalini- ja voolja pargitatraga. Taim on suurte lehtedega ja tihe, sellega tõrjub valguskonkurentsis välja teisi taimi, ei lase metsal uueneda, sh jõekallastelt kaob vari ja vee temperatuur muutub. Mujal maailmas on täheldatud, et taimekolooniates on palju madalam putukate liigirikkus ja arvukus, mis omakorda mõjutab ka teisi liike

Lemmikloomana võib nimekirja kantud loomi edasi pidada, kui need ei paljune ega pääse loodusesse. Seekord on nimekirja lisandunud mõned eksootilised lemmikloomad nagu kuningmadu ja suur-kannuskonn, samuti kalad, mida võidakse pidada akvaariumites (tähniline madupea, triibuline fundulus, harilik- ja idagambuusia). Poed võivad nende liikide juba varuks olevad isendid aasta jooksul inimestele müüa. Uued omanikud peavad tagama, et ostetud lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade kasvatamine majanduseesmärgil (st loomad, kes pole lemmikloomad) muutub nimekirja kinnitamisel keelatuks ning loomad tuleb humaanselt hukata ja neid võib tavapärasel viisil realiseerida. Määrus reguleerib vaid elusloomi, loomadest tehtud tooteid määrusega ei reguleerita. 

Taimi ei tohi aga müüa ega kasvatada ning tuleb astuda otseseid samme juba looduses või aias kasvavate taimede ohjamiseks ja hävitamiseks.

Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ning tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube väljastab Keskkonnaamet.

Võõrliigid on liigid, mis on sattunud uude kohta inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tagajärjel, neist osa on aga uues leiukohas nii edukad, et muutuvad looduskaitseliseks probleemiks. Samuti on järjest teravamalt tunda võõrliikide mõju majandusele. Rahas on kahju sageli väga raske hinnata, ent arvatakse, et Euroopa Liidus on võõrliikide tekitatud kahju aastas vähemalt 12 miljardit eurot.

Nimekirja lisatakse järgmised liigid:

Imetajad:

  • aksishirv Axis axis
  • siiami kabeorav Callosciurus finlaysonii

Lind:

  • salubülbül (harilik salubülbül) Pycnonotus cafer

Kahepaiksed ja roomajad:

  • kuningmadu Lampropeltis getula
  • suur-kannuskonn (aafrika küüniskonn, küüniskonn) Xenopus laevis

Kalad:

  • must kasssäga Ameiurus melas
  • tähniline madupea Channa argus
  • triibuline fundulus Fundulus heteroclitus
  • harilik gambuusia Gambusia affinis
  • ida gambusia Gambusia holbrooki
  • hele triipahven Morone americana

Putukad:

  • troopika tulisipelgas Solenopsis geminata
  • punane tulisipelgas Solenopsis invicta
  • must tulisipelgas Solenopsis richteri
  • elektersipelgas Wasmannia auropunctata

Muud selgrootud:

  • Roostevähk Faxonius rusticus
  • Kuldkarp Limnoperna fortunei

Veetaimed

  • vesisalat Pistia stratiotes
  • võõrpruunvetikas Rugulopterix okamurae

Maismaataimed

  • ümaralehine tselaster Celastrus orbiculatus
  • siidjas haakea Hakea sericea
  • himaalaja põhjatatar (himaalaja kirbutatar) Koenigia polystachya

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.