Looduskaitse

RMK taastab tänavu ligi 2400 hektarit soid

Pais Puhatu soostikus.Foto: Jan Ruukel

Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal.

Soid on vaja taastada, sest need on elupaigaks paljudele haruldastele taime- ja loomaliikidele, samuti on sood märkimisväärsel hulgal süsinikku siduvad ökosüsteemid ja puhta vee varude hoidjad.

„Taastamistööd oleme lõpetanud kuues soos: Metsakülas, Unakveres, Übinal, Visjal, Ess-soos ja Nigulas, tööd on pooleli veel Alutaguse rahvuspargis,“ rääkis RMK looduskaitsetööde juht Küllike Kuusik. „Loodame ka seal tööd lõpetada sel kuul, kui ilm vähegi lubab.“

Taastamistööde käigus suletakse kunagised, valdavalt nõukogude ajal rajatud kuivenduskraavid, et vesi tõuseks maapinna lähedale. Vajadusel raiutakse kuivenduse tagajärjel kasvanud metsa ja külvatakse turbasammalt, et sootaimestik taastuks. 

Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit. Sealsele Puhatu soostikule on kõige enam mõju avaldanud põlevkivi kaevandamine ja kuivenduskraavide rajamine.

Kokku taastab RMK tänavu 2369 hektarit soid, olles Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

Taustainfo soode taastamisest

„Alutagusel Puhatu soos suletakse kuivenduskraavid pinnaspaisudega, mis juhivad vee soo pinnale laiali selliselt, et mätaste vaheline ala on märg ja mätaste pealt kuivem. Seeläbi paraneb kogu soostiku veerežiim, mis toetab omakorda kogu soostiku seisundi säilimist ja taastumist,“ selgitas RMK looduskaitsespetsialist Leevi Krumm tehtavate tööde olemust.

Rapla- ja Harjumaal lähestikku asuvates Visja ja Übina allika- ja madalsoodes tuli aga lisaks kraavide sulgemisele likvideerida endisaegse vaguistutuse vallid. Krummi sõnul tõmmati kunagi soode metsastamise käigus alale vaod, mille harjale istutati kuused.

„Vagude vaheline madalam ala toimis nagu kraav, juhtides vee alalt ära kuivenduskraavi,“ rääkis Krumm. Nüüdseks on vallid likvideeritud, kraavid pinnaspaisudega suletud ja maa tasandatud.

Võrumaal asuva Ess-soo endise kaevandusala taastamistööde käigus külvati möödunud sügisel 18 hektarile turbasammalt. Sammal külvati üheksakümnendate aastate lõpus maha jäetud freesturbaalale, kus ligi 20 aasta jooksul pole soole omane taimestik õieti taastuma hakanud.

RMK looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu sõnul on praegu vara veel hinnata, kui edukaks turbasambla laotamine osutus.

„Tänavune suvi oli väga kuiv ja vahepeal oli hirm, et see rikub plaanid ära, aga õnneks säilis taimestumiseks piisav hulk turbasamblakogumikke. Paar järgnevat aastat annavad selgema vastuse,“ tõdes Voolaid. Erinevate väljakute veetase on Ess-soos keskmiselt päris hästi paika saanud.

Soode taastamine on töö, mille tulemuse nägemiseks kulub aega. Kuivenduskraavide sulgemise tulemuslikkuse hindamiseks on rajatud taastatud soodesse sadakond seirekaevu, mille abil saab teada, kui kõrgel vesi maapinna suhtes on. Vajadusel tehakse täiendavaid töid, et saada veetaset soovitud tasemele.

Objekti nimi, maakondKaitsealaPindala
Metsaküla I soo, Ida-VirumaaAlutaguse rahvuspark; Muraka looduskaitseala;67
Unakvere soo, ViljandimaaMaalasti looduskaitseala59
Übina allikasoo, HarjumaaMetsavajakute looduskaitseala; Nabala-Tuhala looduskaitseala57
Ess-soo taastamisala, VõrumaaEss-soo maastikukaitseala158
Nigula raba, PärnumaaNigula looduskaitseala625
Visja madalsoo, RaplamaaNabala-Tuhala looduskaitseala83
Alutaguse RP soostike taastamine, Ida-VirumaaAlutaguse rahvuspark; Agusalu ja Puhatu looduskaitseala;1320
Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.