2020. aastal esitas AS TREV-2 Grupp taotluse Kloogas liiva kaevandamise eesmärgil geoloogiliste uuringute läbiviimiseks, ent Lääne-Harju vallavolikogu loa andmist ei toetanud ja nüüd on otsustamisjärg jõudnud valitsuse tasemele, vald on aga loa andmisele endiselt vastu.
Üle-eelmise aasta mais esitatud taotlusega soovib TREV-2 Grupp luba uuringuteks alal, mis koosneb kolmest lahustükist Klooga alevikus ning Kloogaranna ja Tuulna külas, riigile kuuluvatel kinnistutel. Eesmärk on liiva tarbevaru uuring.
Lääne-Harju vallavolikogu otsustas 2020. augustis uuringuloa andmist mitte toetada, ent juhul kui valitsus leiab, et uuringute läbiviimisel on ülekaalukas riigi huvi, võib loa vaatamata kohaliku omavalitsuse vastuseisule siiski anda.
Valdkonna eest vastutavad keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on asunud seisukohale, et uuring on vajalik, sest annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni. Lisaks on Klooga uuringuruum kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas.
Juhul kui Klooga uuringuruumis leidub sobivat maavara ja sellele antakse hiljem kaevandamisluba, on transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada Tallinna–Paldiski maantee ehitustöödel, Tallinna linna ja Harjumaa omavalitsuste plaanitavate trammiteede ja Rail Balticu taristu ehituseks, selgub valitsuse korralduse eelnõust.
Lääne-Harju vallavolikogu jääb aga 2020. aastal väljendatud seisukohtade juurde ja ei toeta uuringuloa andmist Kloogal. Esiteks asuvad kõik uuringuruumi tükid Harju maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud rohevõrgustiku tuumikalal. Ühtlasi on ala volikogu sõnul tiheasustuse vahetus läheduses ning kohaliku kogukonna poolt tihedalt kasutuses puhke- ja matkakohana, marja- ja seenekorjamise paigana.
“Klooga uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus on Lääne-Harju valla üks väärtuslikum elamu-, puhke- ja rekreatsioonipiirkond. Seda kinnitab ka Lääne-Harju vallavalitsusele arvamuse andmise menetluse käigus kohalikult elanikkonnalt ja kohalikelt loodushoiuga tegelevatelt mittetulundusühingutelt laekunud seisukohtade ning vastuväidete märkimisväärne arv,” märkis volikogu esimees Külli Tammur kirjas MKM-ile.
Uuringutejärgselt planeeritud maavara kaevandamisel võib aga volikogu sõnul tekkida veerežiimi muutus, mis seisneb võimalikus piirkonnas asuvates ojades ja järvedes põhjavee veetaseme languses, mis mõjutab ka Treppoja ja Klooga järve, mille seisund on juba alates 2015. aastast olnud niigi kesine.
Valitsuse korralduse eelnõus tuuakse välja, et Lääne-Harju vallavolikogu vastuseis ei ole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu asjakohatu. Tammur selgitas, et volikogu näeb geoloogilise uuringu tulemustel iseseisvat väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne, samas on maapõueseaduse kohaselt maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara kaevandamine ja kasutuselevõtt.
“Kokkuvõtvalt leiame, et maapõue kasutuse asukoht peab olema mõistlik ja ruumiliselt läbi mõeldud. Planeeritud uuringualal ja selle ümbruses on piirkonna areng suunatud elukeskkonna väärtustamisele ning on ülitähtis tagada olemasolevas rohevõrgustikus selle eesmärkide täitmine: elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rohemajanduse, sealhulgas puhkemajanduse edendamine,” toonitas volikogu esimees.
Volikogu hinnangul on maavarade uuringud Harju maakonnas võimalikud vaid valitsus poolt mullu detsembris algatatud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu raames. “Seejuures peab olema välistatud võimalike uute kaevandusalade rajamine enne eelpool nimetatud teemaplaneeringu kehtestamist. Ei ole mõistlik algatada menetlusi, mis muudavad tühiseks eri tasandite planeeringutega saavutatud ühiskondlikud kokkulepped ja mis ei ole kooskõlas maavarade säästliku kasutamise põhimõtetega,” lisas Tammur.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
