Looduskaitse

Sel aastal korjati Peipsi järvest kokku 847 vana kalavõrku

Kalavõrku kinni jäänud tuur.Foto: keskkonnaamet

Selleks aastaks on tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talgud Peipsi järvel lõppenud. Keskkonnaameti töötajad, kutselised kalurid ja harrastuskalamehed korjasid juuni alguses nelja talgupäevaga Peipsilt kokku ja tõid kaldale üle 700 vana kalavõrgu.

Keskkonnaameti juhtivinspektor Ivo Kask ütles, et kui lisada sellele kogusele ka enne tragimistalguid järelevalve käigus eemaldatud 116 võrku, siis on 2021. aasta jooksul Peipsist välja toodud koguni 847 vana nakkevõrku kogukaaluga peaaegu 10 tonni. „Lisaks leidsime ka ühe mõrrajada nelja mõrraga Lämmijärvest. Mõrrajada omanik õnnestus meil sellel korral välja selgitada ja mõrrad omanikule tagastada,“ selgitas Kask.

Kuigi Peipsi puhastustalgud on lõppenud, leitakse ilmselt üksikuid vanu võrke suve jooksul veel. Ivo Kase sõnul võib talguid õnnestunuks lugeda, sest kokku kogutud võrkude arv oli päris suur. „Liikuma läinud järvejää liikus sel kevadel esmalt Peipsi põhja- ja kirdekaldale ja seejärel mõne nädala möödudes tõi tugev tuul allesjäänud jää meie läänerannale. Koos jääga jõudis meie randa ka arvukalt Venemaa poolel püügile asetatud võrke ja seega oli tööd Venemaalt meie randa jõudnud võrkudega rohkem, kui näiteks eelmisel aastal,“ selgitas ta.

Talgupäevadel aga ilm ei seganud ja töö edenes hästi. „Suur heameel on selle üle, et meile tuleb igal aastal seda tööd tegema appi palju kutselisi kalureid ja harrastuspüüdjaid – on näha, et puhas järvevesi on kõikidele oluline,“ tõdes Ivo Kask.

Suur osa koristustalgutel avastatud püügivahenditest on läinud kaluritel kaduma ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Seepärast loodab Keskkonnaamet, et võrgupüügiga tegelevad kalurid käituvad aasta-aastalt vastutustundlikumalt ning ekstreemsete ilmastikuolude ajal püügiga ei tegele.

Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need ohustavad veekogus elavaid kalu, on ohuks veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. Tormidega kaldale uhtudes on vanad püügivahendid ohuks ka roostikus elavatele veelindudele ja loomadele. Tänapäevad võrgud on valmistatud sünteetilistest materjalidest, mis lagunevad veekogu põhja jäädes aeglaselt ning on võimelised kala kinni hoidma pärast maha jätmist või kaotsiminekust veel pikka aega.

Keskkonnaamet (enne asutuste ühinemist 1. jaanuaril 2021 Keskkonnainspektsioon) on Peipsi tragimise talguid korraldanud alates 2006. aastast. Selle aja jooksul on avastatud ja kaldale toodud enam kui 10 000 võrku. Kui need võrgud ühte jadasse asetada, oleks jada kogupikkuseks üle 700 km.

Tragimise arvandmed 2021. aastal:

Talgud toimusid 31. mail, 2. juunil, 7. juunil ja 9. juunil.

Nelja tragimise päevaga toodi kaldale 731 võrku, 6 püügivahendi ankrut ja 4 püügivahendi tähistuslippu. Kaldale toodud püügivahendite kaal oli kokku 8,5 tonni.

Kalurite meeskondi osales tragimistel 13 paatkonda, harrastuskalapüüdjaid 3 paatkonda. Keskkonnaamet oli talgutel väljas 8 veesõidukiga.

Tragimisel osalejate panus töötundides on ligikaudu 1000 tundi ehk 102 tööpäeva.

Veesõidukitega läbiti tragimistel ligikaudu 2300 kilomeetrit.

Kaldale toodud võrkude päritolu:

  • Hiina võrgud 380 tükki
  • Venemaa võrgud 375 tükki
  • Soome võrgud 77 tükki
  • Eesti raamvõrgud 15 tükki
Allikas: keskkonnaamet

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.