Looduskaitse

Tallinna linnavalitsus kiitis heaks Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava

Pääsküla raba. Foto: Euroopa rohelise pealinna büroo

Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava, mis läbis septembris avaliku väljapaneku ja on saanud ametkondlikud kooskõlastused, sai täna ka linnavalitsuse heakskiidu.

Kava on alusdokument Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduslike tööde tellimisele, muuhulgas raba taastamisele ja töövahend kaitseala valitsemiseks.

„Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava puhul on kaks aspekti, mis teevad selle eriliseks. Meie plaan pole pelgalt säilitada Pääsküla raba praegusel kujul, vaid osaliselt ka taastada rabakooslusi, mis on inimtegevuse tulemusena aja jooksul peaaegu hävinud. Innovatsiooniks kaitsekorralduskava menetluse puhul oli ka see, et selle koostamiseks kutsuti kokku ühiskondlik nõukoda, kuhu olid kaasatud kohalikud kogukonnad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ning -spetsialistid. See annab kindluse, et Pääsküla rabas tehtavad kaitsekorralduslikud tööd arvestavad väga paljude huvigruppidega,“ sõnas abilinnapea Vladimir Svet.

Kaitsekorralduskava koostamise koordinaatori, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaitsekorralduse peaspetsialisti Lauri Kleini sõnul on kõige olulisem, et kavasse sai kirja, et Pääsküla raba kaitsealal seatakse esikohale looduse huvid, millest kaitsekorralduslike tööde tegemisel ka lähtutakse. „Eesmärgiks on lasta loodusel toimida omasoodu ja vajadusel aidata looduse taastumisele kaasa kunagisi inimmõjusid leevendades. Igasuguseid uusi inimmõjusid püütakse hoolikalt vältida,“ ütles Klein.

„Üks hea näide selle kohta on kobraste tekitatavate üleujutustega tegelemine – kui varem püüti kopraid välja ja lõhuti tamme, siis nüüd püütakse lahendada olukorda nii, et täidetakse olemasolevate pinnasteede üleujutatud kohti ja tõstetakse laudteid, sest need on inimese jaoks loodud taristu osad, mis peavad kohanema muutuva loodusega, mitte vastupidi,“ lisas Klein.

Kokku on kaitsekorralduskavaga nähtud ette teha Pääsküla raba kaitsealal järgmise 10 aasta jooksul enam kui 40 kaitsekorralduslikku tööd, millest suuremad ja olulisemad on raba taastamiseks vanade kuivenduskraavide sulgemine umbes 50 ha suurusel alal ja kaitseala külastustaristu kohandamine muutuva loodusega, sh teede-radade tõstmine üleujutusaladel. „Väga olulised on kõikide kaitsealal leiduvate väärtuslike looduskoosluste, nt allika- ja madalsoode ning nõmmemetsade ja kaitsealuste liikide, nt 17 eri liiki orhideede, aga ka haruldase kivisisaliku leiukohtade hooldustööd, mis moodustavad kaitsekorralduslike tööde mahust umbes poole – 20 tegevust,“ ütles Klein.

Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava on sündinud erinevatest huvigruppide esindajatest kokku kutsutud Pääsküla raba kaitseala nõukoja abiga. Esimest korda tuli nõukoda kokku juulis ja seadis eesmärgiks, et kaitsekorralduskava koostamisel on prioriteediks olemasolevate loodusväärtuste ja kaitsealuste liikide hoidmine ning tuleb kaaluda ka raba osalist taastamist.

Et Pääsküla raba kunagised raba- ja soolaigud saaks uuesti suurenema hakata, tuleb kunagi kuivenduseks rajatud kraavid paisudega sulgeda. Seda tuleb teha seal, kus taastumiseks on veel parimad võimalused ja nii, et kahjustatud ei saaks ala muud loodusväärtused ega ka inimestele juba omaseks saanud looduslik puhkeala. Parim viis selleks on ehitada need paisud käsitsi, talgute korras. Esimesed näidistalgud on rabas juba ka läbi viidud.

Pääsküla raba Tallinna piiresse jääva osa looduse kaitseks moodustati 2013. aastal kohalik kaitseala, mille suurus on 274,3 ha. See kaitseala on üks Tallinna liigirikkamaid ning sealt on leitud kokku juba vähemalt 65 kaitsealust liiki ja nende nimekiri täieneb pidevalt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.