Keskkonnaagentuur avaldab looduskaitsekuul traditsiooniliselt looduskaitse ülevaate. Ülevaatest selgub, et möödunud aasta seisuga on Eestis kokku kaitse all 3951 loodusobjekti kogupindalaga 1 612 686 hektarit. Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on Eesti territooriumist koos merealadega kaitse alla võetud 23%. Võrreldes 2019. aastaga lisandus 28 loodusobjekti ja kaitsealuse ala pindala on kasvanud 1389 hektarit.
Peamiselt on muutused tingitud uute püsielupaikade moodustamisest ja kaitsealade kaitsekorra kaasajastamisest, milles käigus on vajadusel muudetud piire, samal ajal arvatakse ka nii mõnigi väärtuse kaotanud objekt kaitse alt välja, selgitab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark.
Suurim osakaal Läänemaal
Looduskaitsealustest objektidest moodustavad pindalaliselt suurema osa hoiualad (728 453 hektarit), looduskaitsealad (385 495 hektarit) ja rahvuspargid (199 738 hektarit). Neile järgnevad maastikukaitsealad, püsielupaigad, kaitsealused pargid ja puistud, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, vana kaitsekorraga alad ning kaitstavad looduse üksikobjektid (koos ümbritseva piiranguvööndiga).
Omavalitsustest kõige suurem on kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu vallas (66,2%), järgnevad Kihnu (64,8%), Kuusalu (52,3%) ning Viimsi vald (51,1%). Ülejäänud omavalitsustel on kaitstava territooriumi osakaal alla poole omavalitsuse alast. Kaitsealade osakaal on kõige suurem Lääne maakonnas (21,2 %). Arvuliselt kõige rohkem kaitsealasid on Lääne-Viru maakonnas – 108, järgnevad Harju 105 ja Pärnu maakond 104 kaitsealaga.
Maastikukaitsealade kasv
Võrreldes 2019. aastaga lisandus mullu kaks maastikukaitseala – Seli-Angerja ja Kavilda ürgorg, mis moodustati kahe uuendamata kaitsekorraga ala põhjal (Kavilda ürgorg ja Seli-Angerja servamoodustised). Maastikukaitsealade arv suurenes kokku 156 alani.
Keskkonnaministri määrusega võeti 2020. aastal kaitse alla mitmeid kaitsealuste seente ning must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiku. Kokku 38 püsielupaika. Kaitse alt arvati välja viis püsielupaika, mis liideti uute või muudetud eeskirjadega kaitsealade koosseisu. Püsielupaikade pindala oli 2020. aasta lõpu seisuga 93 839 hektarit. Aastaga lisandus 1673 hektarit.
Möödunud aasta lõpu seisuga on keskkonnaregistris kokku 1076 kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest on puid 572, kive 369, allikaid 49 ja muid üksikobjekte 86 (pinnavormid, astangud, järved, joad, paljandid, karstinähtused ja koopad).
Eesmärgid täidetud
ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ehk Aichi elurikkuse eesmärgid seadsid riikidele sihiks, et aastaks 2020 oleks kaitse alla võetud vähemalt 17,5% maa-alast ja sisevetest ning 10% merealast. Eesti on need eesmärgid ületanud vastavalt 3,5% ja 8,7% võrra.
Kui Eesti territooriumist koos merealaga on kaitse alla ligikaudu 23%, siis Euroopa Liidus on kaitse all 26%. Enim maismaad on kaitse all Sloveenias (38%), Horvaatias (37%) ja Bulgaarias (35%). Eesti on seal pingereas tugev keskmik. Kõige vähem maismaad on kaitse all Taanis (8%), Rootsis (12%) ja Lätis (12%).
„Kui midagi on võimalik numbritesse panna, siis alati on põnev analüüsida, kus me võrreldes teiste riikidega asume. Samas on eesmärk ühine ja töö ei ole tehtud,” kinnitab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark.
Kark lisab, et Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 sätestab, et selleks ajaks tuleb kaitse alla võtta vähemalt 30% Euroopa Liidu maismaast ja 30% merealast (viimase hinnangu põhjal on need numbrid 26 ja 11). “See eesmärk ei ole liikmesriigipõhine, vaid üleeuroopaline. Ühe vitsaga ei ole võimalik lüüa, aga kõik peavad selle eesmärgi saavutamise nimel tööd tegema“.
Lahemaa rahvuspark 50
Keskkonnaagentuur koostab igal aastal statistilise ülevaate looduskaitse objektide kohta ja nende paiknemisest maakondade kaupa ning visualiseerib neid teemakaartidel.
Äsja ilmunud ülevaatele on lisatud eripeatükk, mis on pühendatud 2021. aasta looduskaitsekuu teemale “Looduskultuur ühendab” ning Lahemaa rahvuspargile, mis peab 1. juunil oma 50. juubelit. Looduskaitseseaduse järgi on lisaks loodusväärtuste kaitsele oluline ka kultuurilooliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine – kõige otsesemalt tegeldakse sellega rahvusparkides. Eestis on moodustatud kuus rahvusparki, mille kaitses põimuvad omavahel tihedalt loodus, kultuur ja ajalugu. Lahemaa rahvuspargi territooriumil asub 45 kaitsealust üksikobjekti ning 4 kaitstavat mõisaparki.
Looduskaitse eesmärgiks on ökosüsteemide mitmekesisuse ehk elurikkuse hoidmine ja säilitamine. Mida rohkem leidub toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, puhta vee ning õhu ja loodusvaradega ja suudame kohaneda kliimamuutustega.
Kaardiloo „Looduskaitse arvudes – 2020“ leiab siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
