RMK armastatud looduskaamerate hulgas on nüüd ebapärlikarbi kaamera, mis näitab hävimisohus liigi elu oma kodujões. Kaamera aitab tutvustada haruldaste jõekarpide elu-olu laiemale avalikkusele.
RMK Põlula kalakasvatustalituse ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma ütles, et ebapärlikarbi kaamera eetrisseminekuga sai teoks ammune soov tutvustada laiemalt haruldast liiki ja tema muidu väga varjatud elu ning elukeskkonda.
„Me ei tea veel paljusid justkui lihtsaid asju – kas ja mida teevad karbid tugevate sadude ajal, veetemperatuuri alanedes ja soojenedes, veetaseme tõustes ja langedes, millal algab vastsete karpidest väljapaiskamise periood siin meie jões, kui kaua see Eestis kestab,“ loetles Kaldma mõned küsimused, millele on lootust nüüd vastuseid saada. “Need teadmised aitavad meil paremini ebapärlikarbi populatsiooni päästmiseks kohandada kasvatustehnikat jões, laboris ning selle aasta lõpuks jõe äärde valmivas kasvatusjaamas.”
Kuigi looduskaamerad on Eestis juba teada-tuntud, siis Eesti ainsasse karbijõkke paigaldatud ebapärlikarbi kaamera on mitmes mõttes eriline. „Esiteks on pererahvas alati kodus. Ei pea vaatama tühja pesa ja passima kindlat hetke. Alati on see, keda me näidata tahame pildil ega jookse või lenda minema,“ tõi Katrin Kaldma välja karbikaamera eelised. Arvestada tuleb küll seda, et jõepõhjas valgustust pole ja seega on öösel kaamerapilt pime.
Kaldma sõnul võib pildil toimuv esialgu tunduda staatiline ja üksluine, kuid väiksemaid muutusi on märgata iga päev, lisaks elavad jões veel muud asukad, kes võivad aeg-ajalt pildile sattuda. „Kaamera näitab täiskasvanud pärlikarpide kogumit jões, nad kinnituvad jala abil põhjakruusa ja liiva sisse ja elavad seal oma aeglast ja pikka elu, filtreerivad vett ja reageerivad muutustele nende elukeskkonnas.“
Eestis on I kategooria kaitsealune liik ebapärlikarp alles veel ainult ühes Lahemaa jões, kus asubki karbikaamera.
Kaamera pilt tuuakse vaatajateni koostöös Looduskalendriga. Kaameralahendus on välja töötatud spetsiaalselt selleks otstarbeks ja baseerub Rootsi kaameratootja Axis komponentidel. Tehnilise lahenduse pani kokku Omar Neiland Hatcam OÜst.
Katrin Kaldma sõnul on andmeside levi jõeorus väga halb ja selleks, et ühendus võimalikuks saaks, tuli antenn viia väga kõrge puu otsa. „Selle eest võlgneme tänu heale sõbrale ja suure ronimiskogemusega ornitoloog Urmas Sellisele. Vajaliku elektriga varustab meid lähim maaomanik, temale oleme samuti suure tänu võlgu.“
Eestis ainsat I kategooria kaitsealust selgrootut loomaliiki – ebapärlikarpi – kasvatatakse alates 2020. aastast RMK Põlula kalakasvanduses ja tema kodujões. Lisaks karpide kasvatamisele parandatakse koostöös RMK looduskaitseosakonnaga ka jõe seisundit, muutes sealset elukeskkonda karpidele sobivamaks. Näiteks taastatakse jõe valgalal märgalasid ja suletakse kuivenduskraave, et vähendada peenete setete jõudmist jõkke. Ebapärlikarbi populatsiooni ja elupaiku taaselustatakse rahvusvahelise projekti LIFE Revives toel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
