Tänavuse jaanuari keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi).
Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal. Vaid aastal 2020 oli jaanuari keskmine õhutemperatuur kõrgem (3,1 kraadi).
Jaanuari esimeses pooles püsis õhutemperatuur normi piires või veidi kõrgemal. Kuu teine pool kujunes eriliselt soojaks, olles pikaajalisest keskmisest 2 – 8 kraadi soojem, märkis keskkonnaagentuuri peaspetsialist Kaupo Mändla kuuülevaates.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Jaanuaris sadas lund ja lörtsi, aga peamiselt siiski vihma. Vadav osa sademeid langeski maha vedelal kujul ja sageli esines uduvihma.
Lumikatet jagus peamiselt Mandri-Eestisse, mis kuu lõpuks siiski kõikjal sulas. Saartel oli õhuke lumikate vaid kuu esimesel poolel.

Kõige soojem päev oli 29. jaanuar, kui Võrus mõõdeti sooja 7,5 kraadi. Samal kuupäeval said Eestis 11 ilmajaama uue õhutemperatuuri päevarekordi. Kõige külmem oli aga 13. jaanuar, kui Jõgeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks -18,5 kraadi.
Suuremad sajuhulgad esinesid kuu esimeses pooles, samas oli väheseid sademeid peaaegu iga päev. Vaid mõnel üksikul päeval ei tulnud midagi. Sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Eesti keskmine sajuhulk oli 87 mm, mis on 177% normist (norm 49 mm). Viies jaamas ei ole vaatlusreas varasemalt nii suurt jaanuari sajusummat olnud. Uued sademete kuu rekordid mõõdeti Jõgeval, Kihnus, Pakril, Sõrves ja Tiirikojal. Jaanuar oli sademete rohke ja alates 1922. aastast platseerub kuu sademete hulga poolest tugevale 2. kohale. Vaid 2007. aasta algus oli veel sajusem.

Lumikate ja selle paksus oli kuu lõikes väga varieeruv. Jaanuari algusest hakkas lumikatte paksus kõikjal, peamiselt Mandri-Eestis lumesadude toel kasvama ja ulatus enne kuu keskpaika Kirde-Eestis Jõhvis maksimaalselt 52 sentimeetrini. Mujal oli lund 15 kuni 40 sentimeetrit, saartel oluliselt vähem.
Kuu teisel poolel järgnes laialdane sula, kus soliidsed plusskraadid ja vihmasajud sulatasid paljudes kohtades lume täielikult ära. Jaanuari teine pool kulgeski suuresti pideva sula režiimil ja paljudes jaamades oli lund kas väga vähe või üldse mitte. Kuu lõppes peaaegu kõikjal musta maaga.

Päikesepaistega on meil talvisel ajal sageli nigelad lood. Polnud ka seekordne jaanuar erand. Päikest paistis Eestis keskmiselt 23 tundi ehk 71% normist (norm 33 tundi). Kahel esimesel dekaadil näitas päike end veidi rohkem ja oli ka üksikuid peaaegu pilvituid päevi.
Kuu viimasel kolmandikul paistis päike pilvede vahelt vaid põgusalt. Jaanuaris kipubki päikest sageli olema alla normi ja alates 1991. aastast on enamike aastate algused olnud vähese päikesepaistega. Sellegipoolest on talvisest pööripäevast juba üksjagu aega möödas ja iga päevaga on päevavalgust kukesammu võrra rohkem.