Soe talv on ajanud hülged Eesti vetes poegima väikesaartele ja laidudele, kuigi nad eelistaksid merejääd, kirjutab Postimees.
Sobivate kohtade puudus on tekitanud laidudel ülerahvastatuse ning jää puudumine tähendab hülgepoegadele mitmeid ohte. Ökoloogi ja hülgeuurija Mart Jüssi sõnul on hüljeste tänavune poegimisperiood alanud hoogsamalt, kui arvata võis. Kui tavaliselt poegivad hülged vabariigi aastapäeva ja naistepäeva vahel, siis tänavu on Eesti laidudel sündinud juba sadu hülgepoegi.
Jüssi ennustab, et märtsi teisel nädalal läheb hüljestega asustatud saartel kitsaks. «Ilmselt koormatakse selleks ajaks üle meie saared. Need hullud ei tea, et ei tasu kõik koos kambas poegida, kuna saarel ruumi ei jätku. Jää peal jätkub,» ütles Jüssi.
See, et hülged oma loomulikus keskkonnas, merejääl järglasi ilmale tuua ei saa, toob vastsündinud hülgepoegadele kaasa ohte, mis vähendavad nende väljavaateid täiskasvanueani elada. «Esimene oht on ilmastik. Hülged on arktilise kliima loomad ja nad on külmaga harjunud. Pakasega saab koheva karvaga hülgepoeg soojas olla, kuid tormine ja vihmane ilm teeb ta märjaks ning ta hakkab kiiresti jahtuma. Ta peab kulutama suure osa energiast enda soojas hoidmisele, kuigi ta peaks energiat kasutama hoopis kasvamisele,» rääkis Jüssi Postimehele.
Teine oht on, et hülgeid täis saared on kotkastele ja teistele röövlindudele lihtsalt leitavad. «Kotkad, aga ka varesed ja kajakad söövad kevadel hea meelega hülgeliha. Täiskasvanud hüljestest nad jagu ei saa, küll aga vastsündinutest. Isegi kui pojal õnnestub vältida ärasöömist, kulub tal hulk aega enda kaitsmisele. Sellegi energia peaks ta kulutama kasvamiseks,» nentis hülgeteadlane.
Kolmas oht on haigused. Jääl ehk külmunud vees ei ole haigusetekitajaid. Laiud on aga tulvil lagunevaid taimi ja lindude väljaheiteid. Väljakujunemata immuunsusega hülgepoegadele ei ole see sobiv keskkond, eriti kui laiud on hülgeid täis. Sellises keskkonnas on viirushaigustel soodne levida. Kui haigused noori hülgeid ei tapa, siis nõrgemaks teevad neid ikkagi.
«Kui võrrelda autodega, siis asuvad energiat raisanud hülged teistega võrreldes sama pikale teele, aga neil on ainult pool paaki kütust järel. Kui jää pealt hüppab hülgepoeg merre täis paagiga, siis kaldalt poole paagiga. Seetõttu võib tema elutee kujuneda palju lühemaks,» nentis Jüssi.
Üks halb aasta ei avalda hüljeste populatsioonile märgatavat mõju, kuna nad on pikaealised loomad ning elavad 30–40-aastaseks. Kui aga soojad talved jätkuvad, võib tagajärg saabuda kümmekonna aasta pärast.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
