Keskkonnaagentuur avaldas tänavuse kevade ülevaate, mis näitab, et päikest oli normist enam ja sademeid oli vähe. Mõnes Eestimaa paigas pole nii kuiva kevadet varem nähtud.
Klimaatiline kevad
Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C.
Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad tänavu 19. aprillil (mullu 22. aprillil, aastate keskmisena 17. aprillil).
Kõige varem, 18. aprillil, tõusis ööpäeva keskmine üle +5 °C Kesk- ja Edela-Eestis (Pärnu, Türi, Viljandi). Mujal Eesti toimus püsiv üleminek 19. aprillil.
Õhutemperatuur
Kevade keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C (norm 4,9 °C). Arvestades 1922. aastast on see soojuselt 40.–41. koht.
Kevade keskmisena kõige soojem koht on Vilsandi, seal oli kevade keskmine õhutemperatuur 5,3 °C (norm 5,0 °C).
Kevade keskmisena kõige külmem koht oli Jõhvi, seal oli kevade keskmine õhutemperatuur 3,7 °C (Jõhvi norm 4,4 °C).
Kõige soojem kevadkuu oli tavapäraselt mai. Maikuus oli Eesti keskmine õhutemperatuur 9,5 °C (norm 10,5 °C).
Kõige külmem kevadkuu oli märts. Märtsikuus oli Eesti keskmine õhutemperatuur +0,4 °C (norm −0,6 °C).
Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 25. mail Kunda rannikujaamas 24,1 °C.
Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 10. märtsil Jõgeva ilmajaamas −18,1 °C.
Sademed
Kevade sajusummaks saadi Eesti keskmisena 83 mm (norm 110 mm ehk vaid 75% normist). Veel kuivem on kevad olnud 12 aastal. Sama kuiv kevad oli 2016. aastal.
Kõige kuivem kuu oli märts, Eesti keskmise sajuhulgaga 4 mm (norm 34 mm ehk 13% normist).
Kevade sademetest vaid 6% sadas alla märtsis ja 60% sademetest saabus vihmaveena mais.
Märts oli kõikjal väheste sademetega
Mitmel pool ei sadanud märtsi teisel dekaadil piiskagi.
Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii kuiva märtsi veel esinenud. Läbi aegade kõige kuivem märts oli – Ruhnus, Valgas ja Vilsandil.
Eesti keskmine sajuhulk oli 4 mm (norm 35 mm), see on alates 1961. aastast 1.–2. koha vääriline. Sama kuiv märts oli 1964. aastal.
Kõige sajusem kuu oli mai, Eesti keskmise sajuhulgaga 49 mm (norm 42 mm ehk 118% normist).
Kõige kuivem oli kevad Narva meteoroloogiajaamas 61 mm.
Kõige sajusem oli kevad Türi meteoroloogiajaamas, kevadine sajusumma oli 109 mm (norm 121 mm ehk 90% normist).
Sademete vähesus aprilli teisel ja kolmandal dekaadil tõstis tuleohuindeksi kiiresti kevadise skaala järgi IV–V klassi. Mai esimese dekaadi lõpul ja teise algul esinenud vihmasajud tõid mõnel pool tuleohule veidi leevendust. Mitmel pool aga püsis tuleohuindeks mai viimase dekaadi alguseni IV–V klassi piires.
Lumi
Mitmel pool sulas lumi juba märtsi alguseks. Mõnel pool kadus lumikate märtsi keskpaigaks. Siin-seal, kus lund oli enam, sulas see aprilli teise kolmandiku lõpuks. Märtsis ja aprillis aeg-ajalt esinenud lumesadudest tekkis paiguti maapinnale taas õhuke lumevaip, mis püsis kuni nädala jagu päevi.
Kõige paksem oli lumikate 1. märtsil Tuulemäe sademete mõõtejaamas, mil lund mõõdeti 53 cm.
Viimane lumesadu registreeriti 4. mail, mil üksikutes kohtades sadas lühiajaliselt lund, lumevaipa sellest ei tekkinud.
Päikesepaiste
Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 767,9 tundi (norm 629,0 tundi ehk 122% normist). Arvestatuna 1961. aastast on päikest enam paistnud vaid kahel aastal, need olid 2002 ja 2018. Eesti keskmine oli siis vastavalt 788,1 ja 774,1 tundi.
Kõige vähem paistis päikest Tõravere ilmajaamas, kevade jooksul mõõdeti 667,7 tundi (norm 597,2 tundi ehk 112% normist).
Kõige enam päikest oli kevadel Roomassaare rannikujaamas 854,8 tundi.
Tuul
Kevade maksimaalseim tuule kiirus 29,3 m/s mõõdeti 5. aprillil Pakri meteoroloogiajaamas,
26. mail kella 18 paiku märgati tornaadot Lääne-Virumaal Rakvere vallas Mädapea külas.
Äike
Äikesega päevi oli Eesti territooriumil aprillis 1 ja mais 3 päeva.
Kõige enam registreeriti pilv-maa-välke 26. mail, kokku 63 lööki.
Vaata ka siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
