2024. aasta september oli ülemaailmsete temperatuuride andmereas soojuselt teine 2023. aasta järel, teatas Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S). Kogu tänavusest aastast kujuneb suure tõenäosusega kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos.
Möödunud kuul koges enamik Euroopast ka normist kõrgemaid sademeid. C3S asedirektori Samantha Burgessi sõnul muutuvad soojeneva atmosfääri tõttu septembris kogetud rängad vihmad üha sagedasemaks, põhjustades sademeid, kus kuunorm sajab alla mõne päevaga.
„Ekstreemsete sademete risk suureneb koos kerkivate temperatuuridega; mida kiiremini jõuame nullheiteni, seda varem õnnestub meil seda riski leevendada,” lisas ta.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Arvutianalüüsid ja ERA5 järelanalüüsi andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma, vahendas keskkonnaagentuur.
Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri tippnäitajad
ERA5 andmetel oli möödunud kuu maakera pinnalähedase õhutemperatuuri keskmine 16,17 °C, mis on 0,73 °C kõrgem normperioodi 1991 – 2020 septembrikuu keskmisest.
Kuu oli 1,48 °C kõrgema keskmise temperatuuriga kui tööstuseelne keskmine ja on 15-kuulisest perioodist 14. kuu, mil maakera pinnalähedane temperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.*
Viimase 12 kuu (oktoober 2023 – september 2024) globaalne keskmine temperatuur on mis tahes varasema seni mõõdetud 12-kuulise perioodiga võrreldes soojuselt teine, ületades 1991 – 2020 normi 0,74 °C või tööstuseelse perioodi 1850 – 1900 keskmist hinnanguliselt 1,62 °C.
Selle kalendriaasta (jaanuar – september) globaalse keskmise temperatuuri anomaalia on normperioodi 1991–2020 keskmisest kõrgem 0,71 °C, mis on selle perioodi kohta kõrgeim näit andmebaasis, ja 0,23 °C soojem samast ajavahemikust 2023. aastal. Käesoleva aasta ülejäänud kuude keskmine anomaalia peaks langema enam kui 0,4 °C, et 2024. aastast ei tuleks soojemat aastat kui 2023. Kuna seda pole ERA5 andmetel eales juhtunud, siis kujuneb 2024. aastast peaaegu kindlasti kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos.
*ERA5 kõrval esinevad andmebaasid ei pruugi kinnitada siin välja toodud 14-kuulist perioodi, mis ületas tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid maakera temperatuurid suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.
Euroopa ja teised regioonid
Septembris 2024 oli Euroopa keskmine temperatuur maismaa kohal 1,74 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 septembrikuu keskmisest. Möödunud kuu oli seega dokumenteeritutest soojuselt teisel kohal pärast 2023. aasta septembrit, mis oli normist 2,51 °C soojem.
Euroopa temperatuurid ületasid normi kõige enam Ida- ja Kirde-Euroopas, kuid jäid normist madalamaks suures osas Lääne-Euroopast, muu hulgas Prantsusmaal, enamikul Ibeeria poolsaarest ja Islandil.
Väljaspool Euroopat olid temperatuurid normist kõrgeimad Kanadas, Ühendriikide kesk- ja lääneosas, Lõuna-Ameerikas, Kirde-Aafrikas, Hiinas ja Jaapanis.
Temperatuurid olid keskmisest madalamad Sahelis, Aafrika lõunaosas, Ühendriikide idapiirkonnas, kohati Kesk-Aasias ning Antarktise läänosas.
Maailmamere pinnatemperatuurid
Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli 2024. aasta septembris 20,83 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt teine näit ja jääb kõigest 0,09 °C alla 2023. aasta septembrile.
Vaikse ookeani ekvatoriaal- ja keskosas esinesid normist madalamad temperatuurinäidud, mis vihjavad kujunevale La Niñale. Õhutemperatuurid merepinna lähedal püsisid paljudes piirkondades siiski ebatavaliselt kõrged.
Hüdroloogilised tippnäitajad
Septembris 2024 koges enamik Euroopast normist kõrgemaid sademeid. Torm Boris tõi kuu keskel kaasa tugevad vihmasajud, üleujutused ja kaasnevad kahjud Kesk- ja Ida-Euroopas.
Vastukaaluks oli keskmisest kuivem Iirimaal, Ühendkuningriigi põhjaosas, enamikus Ida-Euroopast ja Ibeeria poolsaare lääne- ning lõunapiirkonnas, kus esines ka ränki maastikupõlenguid.
2024. aasta september oli enamasti normist märjem paljudes piirkondades Põhja-Ameerikas, mille kaguosa tabas orkaan Helene. Keskmisest märjemaid olusid kogeti ka Põhja-Aafrikas, Kirde-Venemaal, Ida-Hiinas, Loode-Austraalias, Aafrika lõunatipus ja Brasiilia kõige lõunapoolsemas osas. Taiwanit ja Filipiine kimbutas taifuun Krathon ja Pakistani mõjutas rängalt mussoon.
Normist kuivemaid olusid esines kohati Põhja-Ameerikas, Lääne- ja kõige idapoolsemal Venemaal, Kirde-Hiinas, Ida-Austraalias, enamikus Aafrika lõunaosast ja Lõuna-Ameerikas. Paljudes regioonides tuli ette maastikupõlenguid, sealhulgas Venemaal ja Lõuna-Ameerikas.
Merejää tippnäitajad
Esialgsetel andmetel langes jää ööpäevane ulatus** Põhja-Jäämerel iga-aastase miinimumi ajal madaluselt kuuendale kohale. Jää ulatuse kuukeskmine oli väiksuselt viies satelliidivaatluste algusest saati, jäädes 19% normist madalamaks.
Merejää kontsentratsiooni anomaaliad olid keskmisest palju madalamad kõigis Põhja-Jäämere meredes.
Antarktika merejää ulatus saavutas oma iga-aastase maksimumi, kuid jäi aastaaja kohta rekordilähedaselt madalaks. Kuukeskmine oli 7% normist madalam, mis on septembrikuu arvestuses madalalt ulatuselt teine, jäädes alla kõigest 2023. aasta septembri kasinale ulatusele.**
Merejää kontsentratsiooni anomaaliate puhul Lõuna-Jäämeres andis tooni keskmisest palju madalam kontsentratsioon India ookeani sektoris.
*ERA5 kõrval esinevad andmebaasid ei pruugi kinnitada siin välja toodud 14-kuulist perioodi, mis ületas tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid maakera temperatuurid suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.
**Kuna satelliidisensori seireandmed 12. – 18. septembrini puuduvad, on järgitud andmevarustaja OSI SAF nõuannet, mille kohaselt on merejää kuuülevaate andmed esialgsed ja neid uuendatakse niipea kui lõplikud andmed on saadaval.