Loodusnähtused

Tavapärase ülekütmise ja lume asemel kahjustasid soojal talvel Eesti kodusid hoopis paduvihmad

Läbi konstruktsioonide pressiv vesi on võimeline põhjustama väga suuri kahjusid, eriti kui esimeste vihmade tekitatud murekohad peaksid silmale nähtamatuks jääma.Foto: Shutterstock

Kui tavapäraselt troonivad talviste kodukindlustuskahjude edetabelit ülekütmise ja lumesulamise süül toimunud kahjud, siis möödunud talvel olid kurjajuureks hoopis paduvihmad.

„Lumi võis küll möödunud talvel taeva jääda, kuid selle asemel üllatas ilmataat meid korduvalt paduvihmadega, millele lisandunud tormituuled võimaldasid vihmaveel pääseda katuse vahelt, akna servadest või katuseakende vahelt maja sisemusse pahandust tegema. Eelmisel aastal kasvas selliste kahjude osakaal võrreldes aasta varasemaga 15 protsenti. Kuna aga vesi suutis põhjustada varasematest aastatest laiaulatuslikemaid kahjusid, siis kasvas hüvitiste summa pea poole võrra,“ rääkis Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kindlustaja sõnul on läbi konstruktsioonide pressiv vesi võimeline põhjustama väga suuri kahjusid, eriti kui esimeste vihmade tekitatud murekohad peaksid silmale nähtamatuks jääma. Läinud talve suurim vihma ja tuule koostöös sündinud kahju küündib lausa 15 000 euroni, sellele järgnev väljamakse ulatus 11 000 euroni. Mõlemal juhul õnnestus vihmaveel lekkida sedavõrd suurel hulgal, et kahjustada said nii laed, seinad kui ka põrandad. Võrdluseks läinud talvel samuti kahjudetulva põhjustanud tormikahjud, millest suurimad ulatusid 3000 euroni.

„Vihmasadude põhjustatud kahjude suurust mõjutab oluliselt majaehitusel kasutatud materjalide hind ja kvaliteet ning ka see, kui palju vihmavesi koduomaniku teadmata kuskil lagede ja seinte vahel eelnevalt pahandust on jõudnud teha. Kuna tavaliselt on lumesulamis- või vihmaveest tingitud kahjude puhul tegemist ehitusliku veaga või on oma töö teinud aeg ning ehitis väsinud, siis paljud kindlustusandjad selliste kahjude vastu kindlustuskaitset ei paku. Seesamis on see võimalik, kuid arvestada tuleb kallima hinnaga ning kindlustusprotsessis vaadatakse üle ka erilise tähelepanuga objekti seisukord. Kodudele, kus varasemalt on sarnased lekked toimunud, me kindlustuskaitset pakkuda ei saa. Kui seda teeme, siis tingimusel, et varasemad kahjustused on likvideeritud,“ selgitas Gilden.

Kuna ennetamine ja õigel ajal kahju avastamine on odavamad ning valmistavad ka parandustöödest vähem peavalu, soovitab kindlustaja suuremate ilmamuutuste järel alati ka talveunes suvilat või maamaja käia inspekteerimas. Seal võivad olla möllavad tuuled ja sajud palju pahandust teinud, näiteks katust kergitanud ja avanud sellega sissepääsu veele.  

„Kui aga inimene avastab seinalt või laelt hallituse, siis tuleks viivitamatult uurida, mis seda põhjustab. Kahjuks näeme oma töös tihti, kuidas inimesed kipuvad lihtsamat teed minema ja hallitust üha värviga katma, samal ajal süveneb hallituse taga kahju veelgi. Tegelikult tuleks kiiresti leida koht, kust vesi sisse pääseb ning see siis sulgeda. Vastasel juhul võib vesi hakata puitkonstruktsioone mädandama ning tekkiv hallitus mõjuda tervisele äärmiselt kahjulikult,“ hoiatas Gilden.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.