Viimase 30 aasta jooksul on keskmine temperatuur Euroopas kerkinud enam kui kaks korda kiiremini üleilmsest keskmisest. See teeb 0,5 kraadi dekaadi kohta. Eesti kohta kinnitavad sama Keskkonnaagentuuri ilmajaamade andmed, mis näitavad 0,4-kraadist soojenemist dekaadi kohta.
Euroopa 2021 kliimaseisundi raportit tutvustav Keskkonnaagentuuri nõunik Kai Rosin märgib, et kasvava temperatuuri mõju on nähtav Alpides, kus liustikud on viimase 24 aasta jooksul kaotanud ligi 30 meetrit oma paksusest.
Gröönimaa jääkilp sulab, see omakorda aitab kaasa meretaseme tõusu kiirenemisele. 2021. aasta suvel registreeriti Gröönimaa kõrgeimas punktis, Summiti jaamas, esimest korda vihmasadu. Summit asub polaarkliima alal, kus keskmine temperatuur jääb aasta ringi alla 0 kraadi. Alates jaama avamisest 1989. aastal ei olnud seal veel kordagi vedelal kujul sademeid registreeritud.
Igasugune muutus maad katvas jääkihis avaldab otsest mõju üleilmsele keskmisele meretasemele. Alates 1993. aastast on üleilmne keskmine meretase tõusnud ca 3,3 mm/aastas, see teeb kogu perioodi peale kokku 9 cm.
Euroopa regioonis jääb enamikus piirkondades meretaseme tõus vahemikku 2-4 mm aastas. Erandiks on Läänemeri, mille puhul on tõus olnud üle 4 mm aastas. Kuna siiani on Läänemere põhjaosas maakerge olnud absoluutse meretaseme tõusust kiirem, siis võime meie esialgu kergemalt hingata.
Teine tegur, mis meretaseme tõusu põhjustab, on maailmamere soojenemine. Ligi 40% ulatuses on meretaseme tõus põhjustatud just sellest.
Äärmuslikud sündmused
Äärmuslikud ilmastikusündmused mõjutavad kõiki riike. Euroopas on perioodil 1970-2019 registreeritud 1672 ilma, kliima ja veega seotud sündmust, mis põhjustasid 159 438 surmajuhtumit ning tõid kaasa 476,5 miljardit dollarit majanduskahju.
Enim teateid oli üleujutuste (38%) ja tormide (32%) kohta, aga suurimad inimkaotused kaasnevad ikkagi kuumalainetega (93%) (Joonis 1).
2021 ei olnud erand, ka sellel aastal põhjustasid äärmuslikud ja laiaulatusliku mõjuga ilmastikunähtused Euroopas sadu surmajuhtumeid, mõjutades otseselt ligi poolt miljonit inimest ning põhjustades üle 50 miljardi dollari majanduslikku kahju. 84% sellistest sündmustest olid üleujutused või tormid, aga esines ka erakordset kuumust, metsatulekahjusid ja põuda (Joonis 2).
Joonisel 3 saab näha näited Euroopas toimunust. Eestigi ei jäänud puutumata – aasta jooksul saime tunda nii tormi, krõbeda pakase kui ka lõõskava kuumuse mõju. Uuendatud sai maikuu sajurekord – 196,8 mm, mis ületab eelmise 59,5 millimeetriga ning seejärel ka juuni temperatuurirekord 34,6 kraadi, mis on 0,6 kraadi eelmisest kõrgem.
2021. aasta kümnest Eesti meeldejäävaimast ilmasündmusest saab ülevaate siit:
Tulevikustsenaariumid
Kuna soojenemise trend jätkub, peame arvestama äärmusliku kuumuse, tulekahjude, üleujutuste ning teiste kliimamuutustega kaasnevate mõjudega meie ühiskonnale, majandusele ja ökosüsteemidele. WMO rõhutab siinkohal veelkord Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) hinnanguraportite sõnumeid:
- Olenemata üleilmse temperatuuri tõusu tasemest jätkub Euroopas temperatuuri tõus tempoga, mis ületab üleilmse keskmise.
- Kuumalainete esinemise sagedus ja intensiivsus on viimastel aastakümnetel suurenenud ning prognooside kohaselt kasvab see vaatamata kasvuhoonegaaside heitkoguste stsenaariumile.
- Ökosüsteemide ja inimeste jaoks olulised kriitilised künnised ületatakse, kui üleilmne soojenemine jõuab 2 kraadini ja üle selle.
Kliimamuutuste mõju
Tervis. Kliimamuutused mõjutavad Euroopa inimese tervist mitmel viisil, sealhulgas suremus ja haigestumine üha sagedasemate kuumalainete tõttu, toidu ja vee kaudu levivate haiguste sagenemine ning vaimsete probleemide levimine. Kombinatsioon kliimamuutustest, linnastumisest ja elanikkonna vananemisest suurendab meie haavatavust veelgi.
Kliimamuutustest tingitud muutused õietolmu ja eoste levikus võivad põhjustada allergiate sagenemist. Üle 24% Euroopas elavatest täiskasvanutest kannatab juba praegu erinevate allergiate, sealhulgas raskekujulise astma, all. Laste puhul on see protsent 30-40% ning näha on kasvutrendi.
Fossiilkütuste põletamisel eralduvatel peenosakestel on samuti mõju Euroopa inimeste tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel suri Euroopas inimtekkeliste peenosakeste välisõhku paiskamise tõttu ligi pool miljonit inimest enneaegselt. Hinnanguliselt saaks CO2 heitkoguste vähendamisega ära hoida 138 000 enneaegset surma aastas, mis aitab kokku hoida 244-564 miljardit dollarit.
Ökosüsteemid. Põuad ja kõrged temperatuurid soodustavad hävitavaid tulekahjusid, millega ökosüsteemid ja kogukonnad kohanenud ei ole. Kliimamuutused ja inimeste käitumine koos muude teguritega loovad tingimused sagedasemateks ja intensiivsemateks tulekahjudeks, millel on märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud ja ökoloogilised tagajärjed.
Transport. Kliima muutlikkus ja äärmuslikud ilmastikunähtused mõjutavad nii transpordi taristut kui tegevusi. Suur osa infrastruktuurist on ehitatud ajalooliste väärtuste põhjal, mis vähendab nende vastupidavust praegustele äärmustele.
Põllumajandus. Kliimamuutustoob kaasa majandusliku mõju, mis väljendub elatusvahendite kadumises, põllumajanduse tootlikkuse vähenemises ja toidu kättesaadavuse halvenemises. Lisaks kasvavale temperatuurile ning muutusele sademete režiimis, muutub ka kahjurite ja haiguste levikuala, esinemissagedus ning intensiivsus.
Ümberasumine. Perioodil 2008-2021 on 681 loodusõnnetuse tõttu toimunud enam kui 1,23 miljonit ümberasumist. Suur osa sellest oli põhjustatud üleujutustest (70,8%) ja tulekahjudest (20,4%), aga mõju avaldasid ka äärmuslikud temperatuurid, tormid ja maalihked. Kuna ümberasumist ei ole järjepidevalt jälgitud, on see suurus ilmselt alahinnatud. 2021. aastal registreeriti 260 000 ümberasumist, mis ületab perioodi keskmise enam kui kolmekordselt.
Raport puudutab põgusalt ka Euroopa regiooni riikide kliimapoliitilisi eesmärke ja tegevusi. WMO põhitegevusest lähtuvalt on fookuses varase hoiatussüsteemi kättesaadavus, kliimateenused ja kliima jälgimiseks üleilmses vaatlusvõrgus kogutavad andmed.
Raporti põhisõnumid lühidalt:
- Perioodil 1991-2021 on Euroopa soojenenud keskmiselt 0,5 kraadi dekaadi kohta, olles seega maailmas kõige kiiremini soojenenud regioon.
- 2021. a sademete hulk oli Kesk- ja Ida Euroopas normist pisut kõrgem, kuid see ei kompenseerinud eelmise kolme aasta puudujääki. Skandinaavias ja Baltimaades olid sademete hulgad tavapärasest madalamad.
- Äärmuslikud ilma- ja kliimasündmused põhjustasid sadu surmajuhtumeid ning mõjutasid otseselt 510 000 inimest põhjustades 50 miljardi dollari ulatuses majanduskahju. Ligi 84% nendest sündmustest olid üleujutused ja tormid.
- Mitmel pool Euroopas esinesid läbi suve erakordselt kõrged temperatuurid ja kuumalained. Itaalias (Sitsiilia) mõõdeti temperatuuriks 48,8 kraadi (0,8 kraadi eelmisest kõrgem), mis on esialgne uus Euroopa rekord. Eestis (Narva) mõõdeti uus juunikuu rekord 34,6 kraadi (0,6 kraadi eelmisest kõrgem).
- Põud ja kõrge temperatuur põhjustasid ulatuslikke tulekahjusid. Aastane põlenud alade ulatus oli ligi kolm korda suurem kui perioodi 2006-2020 keskmine.
- Ebatavaline kevadine külmalaine põhjustas mitmel pool Euroopas põllukultuuride kahjustusi. Prantsusmaal ulatus majanduslik kahju ligi 4,6 miljardi dollarini.
- EL-i kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid perioodil 1990-2020 31% (netoeesmärk 2030 on 55%). Samas, 2019 vähenemist mõjutas peamiselt fossiilkütuste hind ja poliitikameetmed, 2020 vähenemist COVID-19 ning 2021 kogused tulevad ilmselt suuremad kui 2020. Teistes Euroopa riikides jääb 2030 eesmärk 35 ja 55% vahele.
- Ligi 75% Euroopa elanikest on kaetud varase hoiatuse teenusega ning paljudel WMO Euroopa regiooni liikmetel on üle keskmise suutlikkus seda teenust tagada. Siiski on mitmel riigil probleeme jõgede üleujutustega tegelemisel, mis on murekoht kuna ligi 38% perioodil 1970-2019 toimunud katastroofidest (ilma, vee ja kliimaga seotud) on olnud seotud just üleujutustega.
- Lapsed on kliimamuutuste mõjude suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seda nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Euroopas elab ligi 125 miljonit last keskmise või kõrge riskiga riigis.
- Mitmed Euroopa riigid on töötanud välja tegevusplaanid, mis aitavad vähendada kuumast põhjustatud haigestumist ja suremust.
- Euroopa on kliimamuutustega kohanemise alases piiriüleses koostöös kõige edenenum regioon.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
