Loomade õiguste eest seisev jurist: Praegused konfliktid ja sõjad mõjutavad miljardeid inimesi, aga ohustavad enneolematult ka loomi ja loodust

Ukraina talunik üritab Venemaa piiri lähedal Basivka külas evakueerida neid väheseid lehmi, kes Venemaa rünnaku järel tema veisekarjast ellu jäid. 11. august 2024. REUTERS / Viacheslav Ratynskyi / Scanpix

Sõda käib meie ligidal ja veel kümnetes paikades üle maailmas. Rohegeenius palus loomade õiguste eest seisval Washingtoni vanemjuristil ja Oxfordi Loomade Eetika Keskuse liikmel Kimberly Moore’il selgitada, millised tagajärjed on sõdadel ja konfliktidel elusloodusele ning mõistagi ka inimestele.

Sõjaliste konfliktide laastavatele tagajärgedele vaatamata pööratakse vähe tähelepanu nende mõjule loomadele ja elusloodusele laiemalt, kuigi tekitatud kahju kestab veel põlvkondi. Maailma ees on enneolematud globaalsed väljakutsed. Sõjad ja konfliktid raiskavad ning hävitavad väärtusi, mida inimkond hädasti vajab. 

ÜRO andmetel pole Teise maailmasõja lõpust alates olnud maailmas nii palju sõdu ja konflikte kui praegu. 2024. aasta juuni seisuga oli 92 riiki seotud enam kui 55 konfliktiga, mis mõjutab ligikaudu kaht miljardit inimest – see on umbes veerand inimkonnast. 2023. aastal olid üleilmsed sõjalised kulutused rekordiliselt suured – 2,5 triljonit USA dollarit. See on suurim aastane kasv alates 2009. aastast, kusjuures Ameerika Ühendriikide, Hiina, Venemaa, India ja Saudi Araabia panus moodustas 61% kogu maailma sõjalistest kulutustest.

Massihävitusrelvadesse investeerimine ähvardab kogu inimkonda, see tõukab miljardid inimesed vaesusse ega võimalda neil saavutada seda, milleks nad potentsiaalselt võimelised on. 

Sõjast väsinud maailm

Sõjamasin karistab kõiki, see mõjutab riikide majandust ja häirib tarneahelaid. Enneolematult suurel arvul sõdadel ja konfliktidel on tõsine finantsmõju, mis suunab hädavajaliku toetuse eemale maailma vaestest, kes juba niigi võitlevad oma põhivajaduste, sealhulgas toidu, vee ja peavarju eest. 

Viimastel aastatel on ülemaailmne inflatsioon, kliimakatastroofid, pandeemiaga seotud majanduslikud probleemid ja inimeste põgenemine konfliktpiirkondadest tõuganud miljonid äärmuslikku vaesusse (need, kes peavad hakkama saama vähem kui 2,5 dollariga päevas). 2022. aasta seisuga elas äärmuslikus vaesuses peaaegu 700 miljonit inimest

Süveneb näljahäda ja veepuudus

Näljahäda süveneb. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon hoiatab, et sõda Ukrainas on põhjustanud suurima konfliktiga seotud ülemaailmse toiduturvalisuse vähenemise enam kui sajandi jooksul, kusjuures prognoositakse, et aastaks 2030 on Venemaa Ukraina-vastase sõja tulemusel krooniliselt alatoitunud miljonid inimesed.

Suureneb ka veepuudus. Pool maailma elanikkonnast seisab juba silmitsi veepuudusega vähemalt ühel kuul aastas. Eeldatavalt kannatab tänavu “absoluutse veepuuduse” tõttu 1,8 miljardit inimest. 

Kliimamuutustest tingitud keskkonna halvenemine ning sõja- ja konfliktipiirkondades elavate inimeste majanduslike hüvede vähemine on viimastel aastatel suurendanud pagulaste ja migrantide arvu. Seetõttu ei suuda valitsused üle maailma pakkuda sellele haavatavale inimrühmale ning ka oma kodanikele isegi põhiteenuseid.

Inimkonna ees seisvad väljakutsed on suured. Neid halvendab veelgi sõdade ja konfliktide arvu suurenemine. Sellega saavutatakse vähe, kuid see lõhub rahvusvahelist diplomaatiat ja loob konfliktide nõiaringi, kus võitjat ei saa tekkida.

Mõju elusloodusele

Pommid, lõhkeained ja muud relvad põhjustavad ulatuslikku hävingut, laastades keskkonda sügavate ja pikaajaliste mõjudega. Sõjad ja konfliktid jätavad endast maha reostunud pinnase ja veekogud, millel on püsivad tagajärjed ökosüsteemidele ja loomadele. 

Saksamaad, Prantsusmaad ja Belgiat mõjutab isegi veel praegu Teise maailmasõja ajal tekkinud pinnase saastumine. Vietnamis on aastakümneid pärast sõda Agent Orange (sünteetiline mürk DDT, mida pihustati lennukitelt, et hävitada džungli lehestikku – toim) jätnud paljud alad püsiva pinnase saastumise tõttu elamiskõlbmatuks. Pommid ja maamiinid kahjustavad pinnast, muutes selle vähem sobivaks põllukultuuridele, mida sõjast räsitud piirkondades hädasti vajatakse. Lõhkeainete ja ohtlike ainetega saastunud ökosüsteemid võivad olla loomadele surmavad ja häirida maailma toiduahelaid.

Sõjapidamise katastroofilisi tagajärgi on näha Ukrainas, kus süveneb ökoloogiline kriis. Varasemalt “Euroopa viljaaidana” tuntud Ukraina oli koduks umbes 35 protsendile kogu Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest, ent katastroofiline konflikt Venemaaga on ohtu seadnud ligikaudu 600 looma- ning 750 taime- ja seeneliiki. See on avaldanud tõsist mõju maailma toiduvarustusele.

Sõjalised operatsioonid kulutavad tohutus koguses fossiilkütust, põhjustavad tulekahjusid või tahtlikku metsade põletamist, mis kõik suurendab kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris ja kiirendab omakorda kliimamuutusi

Ka sõjaline väljaõpe avaldab laastavat mõju loomadele ja ökosüsteemidele. 2021. aastal heitis USA merevägi Atlandi ookeani 18-tonnise lõhkeseadeldise, et testida lennukikandja võimet taluda lahingolukordi. Lõhkeseadeldis vallandas 3,9-magnituudise maavärina, põhjustades ulatuslikku kahju mere ökosüsteemidele ja tuues kaasa loendamatute veeorganismide surma. Läbipaistvuse ja vastutuse puudumise tõttu ei ole siiski võimalik teada õppuse tõelist mõju, kuid teame, et see oli tõsine. Sõjalised operatsioonid põhjustavad peaaegu alati loendamatute loomade, sealhulgas ohustatud ja väljasuremisohus liikide surma.

Loomad tule all

Elutähtsate ökosüsteemide ja looduslike elupaikade hävitamine põhjustab kaudselt miljardite loomade surma. See kiirendab bioloogilist hävingut ajal, mil bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on üks suurimaid üleilmseid väljakutseid, millega silmitsi seisame. Elupaikade hävitamine muudab loomad nende harjumuspärases elukeskkonnas haavatavaks, võttes neilt juurdepääsu toidule ja varjupaigale. 

Loomade vigastamise ja tapmise eest on otseselt vastutavad maamiinid, eriti suurte imetajate puhul, kes eksivad aladele, kus on lõhkemata maamiinid. Maamiinid on viinud mõne liigi isegi väljasuremise äärele, näiteks elevandid Aafrikas ja leopardid Afganistanis. Samuti on maamiinide tõttu ohtlik või mõnel pool isegi võimatu kaitsta neid loomi, keda ohustab ebaseaduslik loomakaubandus. Konfliktipiirkondades on loodust keeruline kaitsta, sest õiguskaitse on nõrk, piirkonnas valitsevad vaesus ja kuritegelikud sündikaadid.

Ajalooliselt on loomi koheldud kui tööriistu, tuues neid lahingutesse, millega neil pistmist ei ole. Esimeses maailmasõjas sunniti enam kui 16 miljonit looma teenima transpordi, side ja luure valdkondades. Selle sõja ajal hukkus enam kui kaheksa miljonit hobust, eeslit ja muula ning miljon koera. Ka mereloomad pole “värbamisest” ei pääsenud. Paljud neist on sõjalistel eesmärkidel tahtmatult inimeste käsutuses. Samuti on konfliktide ajal tõsises ohus loomaaedades peetavad loomad, keda on 20. sajandi sõdade ajal pommitatud, piinatud, näljutatud, tapetud ja söödud. 2022. aastal teatati, et loomaaialoomi sõid Ukrainas näljased Vene sõdurid.

Lemmikloomad ei ole samuti sõja tagajärgede eest kaitstud. Konfliktide ajal jäetakse paljud kodused ja varjupaikade lemmikloomad maha ilma toidu, vee või varjupaigata, kui inimesed on sunnitud sõjatsoonist evakueeruma. 2022. aastal leiti Ukrainas sadu alatoitunud või surnud koeri, kui varjupaik muutus pidevate pommitamiste tõttu ligipääsmatuks. Gazas on loendamatu hulk lemmikloomi kannatanud nälga, traumasid ja haigusi. Pidev plahvatuste ja tulistamiste laine konfliktpiirkondades põhjustab loomadele tohutut stressi ja psühholoogilist traumat. Ka põllumajandusloomad seisavad silmitsi näljaga, kui nad on hüljatud või kui nende hooldamiseks vajalik taristu on hävitatud.

Hoolimata sellest, et sõjaliste konfliktide mõju elusloodusele on tohutu ja seda saavad tunda paljud järgnevad põlvkonnad, saab see teema maailmas vähe tähelepanu. 

Vaja on muutust

Konfliktides kannatavate loomade õiguskaitse areneb aeglaselt, sest riiklikud julgeolekuhuvid on loomade heaolust alati eespool. Siiski hakatakse järjest enam mõistma, et eluslooduse kaitsmine sõdade ja konfliktide ajal on kriitilise tähtsusega mitte ainult keskkonna ja loomade, vaid ka inimkonna heaolu jaoks. 

Ökosüsteemide ja loomade hävitamisel on pikaajalised tagajärjed, mis mõjutavad toiduturvalisust, rahvatervist ja üleilmsete kogukondade stabiilsust. Teadlikkuse kasvades tekib tugevam surve luua uusi, loomi kaitsvaid seadusi. Nii inimkonna kui ka planeedi tulevik sõltub meie võimest kaitsta loomi ja nende elupaiku isegi konfliktide keskel.


AUTORIST: Kimberly Moore

Washingtonis töötav vanemjurist ja Oxfordi Loomade Eetika Keskuse liige. Ta on 2023. aastal ilmunud raamatu “The Case for the Legal Protection of Animals. Humanity’s Shared Destiny with the Animal Kingdom” (“Loomade õigusliku kaitse juhtum. Inimkonna ja loomariigi ühine tulevik”) autor. 

Moore selgitab raamatus, kuidas kaitsta loomi ekspluateerimise eest meelelahutuses, teadusuuringutes, moes, toiduainetööstuses või inimeste kodudes. Ta vaatleb teemat juristi ja eetikuna. 

Oxfordi Loomade Eetika Keskus on sõltumatu keskus, mis võitleb akadeemilise uurimis- ja õppetöö ning kirjastamise kaudu loomade õiguste eest. Keskusel on üle maailma enam kui 100 akadeemilist liiget. Loomade Eetika Keskuse direktor, auväärne professor Andrew Linzey, on peategelane 2023. aastal valminud dokumentaalfilmis “The Animal Thing”.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.