Loomapidamiskultuur võiks Eestis olla paljudel juhtudel tunduvalt parem. Inimeste ootused on seadnud lati üsna kõrgele, nenditi põllumajandus- ja toiduameti (PTA) korraldatud loomaheaolu vestlusringis.
“Tasakaalustatud arutelu loomapidamiskultuurist Eestis ei ole,” ütles Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi. Osa eeldavad, et loom saaks jalutada ilma rihmata, ent teisalt oleks igal juhul suukorviga. Arusaam, mis on loomale hea ja milline on liigile omane käitumine, on madal. Igal inimesel ei pea olema lemmiklooma, aga igal loomal peab olema kodu, märkis Matsi.
PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda tõi välja, et kõigi osapoolte ressurss on piiratud. “Täna tegelevad kõik osapooled – kohalikud omavalitsused, varjupaigad, loomakaitseorganisatsioonid, loomaarstid ja ka põllumajandus- ja toiduamet – tagajärgedega, kus loomaomanik, kes peab vastutama oma looma hea olemise ja tervise eest, on jätnud selle tegemata. Oluline on liikuda üha enam tagajärgedega tegelemiselt soovimatute olukordade ennetamise suunas,” rõhutas Kalda.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
