Suvistel öödel on siilid aktiivsed ja liikvel – üks isend võib öö jooksul matkata kuni viis kilomeetrit. Selleks et okaskerade elu rännakutel ohtu ei satuks, annab looduses hätta sattunud siilide ravi ja rehabilitatsiooniga tegelev Siilipusa MTÜ mõned olulised soovitused, mida igaühel tasuks järgida.
Ära süüta varem valmis pandud oksahunnikut
Ka paar päeva seisnud jaanilõkke oksakuhja võib olla siil või mõni muu väikeloom juba pesa teinud. Ta võib olla seal koos poegadega. Seega kogu lõkkematerjali vahetult enne tule tegemist. Kaua seisnud hunnik tõsta aga ettevaatlikult ringi ja ära kasuta selleks teravat tõsteriista.
Trimmerda ja niida ettevaatlikult
Muruniidukid, robotniidukid ja trimmerid on siilidele surmaoht. Seega kontrolli põõsaaluseid enne niitmist või jäta niitmata, robotniidukit kasuta päevasel ajal. Ka kõrges rohus niites tuleb olla ettevaatlik, sest siilid võivad olla teinud endale sinna päevaseks peidus olemiseks pesa, mis eemalt paistab justkui veidi kõrgema rohumättana.
Jäta aiale siili jaoks läbipääs
Siilid vajavad toiduotsimiseks suuremaid alasid ning maani ulatuvad, kinni betoneeritud või teravate servadega aiad panevad nad eluohtlikku olukorda. Seepärast jäta aia ja maapinna vahele 13–15 cm vahe või tee aia alumisse äärde siilitunnel (väikes auk). Nii pääsevad siilid liikuma, ei jää nad traataiast läbi pugedes sinna kinni ega vigasta end.
Veesilmadesse ja aukudesse väljapääs
Järskude servadega augud ja veesilmad võivad samuti siilikesele saatuslikuks saada – juba põlvekõrguses augus võib okaskera elu jätta. Seepärast taga veesilmadest turvalinne väljapääs, augud kata kinni või tee sinna väljapääsutee.
Kontrolli kattevõrke
Kattevõrgud puudel ja põõsastel tuleks panna maapinnast paarikümne cm kõrgusele ning kindlasti kontrolli neid hommikul ja õhtul.
Väldi siili teel näriliste lõkse
Hiire-rotilõkse ära pane paikadesse, kuhu siilid ligi pääsevad – näiteks kuuri ja puuriida alla jm.
Aed mürgivabaks
Siilisõbralik aed on mürgivaba, sest juba väike kogus teo- või rotimürki saab siilile saatuslikuks, nende päästmine on võimatu. Hukka saavad ka pojad, kes mürki saanud siiliema piima joovad. Taimemürk jõuab maapinnale ja seal elavate putukateni mida siilid söövad, ka seda tuleks vältida.
Ära jäta aiajäätmeid vedelema
Siilid kraabivad seisma jäänud lehe- või aiajäätmekotti augu ja leiavad endale seal mugava pesakoha. Nii võivad nad aga sattuda prügimäele. Vii jäätmed seega kohe jäätmejaama või pane sinna, kuhu siilid ligi ei pääse.
Anna juua
Pane soojal ajal aeda madal anuma värske veega. Eriti oluline on see poegadega emasiilile, kelle vedelikuvajadus on suurem – nii ei pea ta veeotsinguks pikki rännakuid ette võtma.
Ära pane piima
Täiskasvanud siil saab piimatoodete söömisest tõsise terviseprobleemi. Piima saanud siilipoegade päästmine on väga keeruline. Seega ära usu valesid ja müüte ning ära anna siilile piima, vaid värsket puhast vett.
Jäta aeda mõni looduslik söögikoht
Suur mure siilide jaoks on liigiomaste elu- ja toidukohtade kadumine. Jäta siis aeda mõned metsikumad ja niitmata kohad, kus siilidel on hea varjus olla ning kus putukad, teod ja muu siilile sobilik söök end peidab.
Ära jäta vigastatud siili abita
Terve siil ja siilipoeg kardavad inimest, püüavad kiirelt põgeneda, turtsuvad ja püüavad end põrgatades vaenlast okastega torgata. Abi vajav siil seda ei tee, seega taolist loomakest märgates otsi talle kiiremas korras abi. Kui siil on sattunud koera hammaste vahele, helista ja palu spetsialistil loom üle vaadata. Okaste vahel peidus olevad hammustuseaugud lähevad mädanema ning meelitavad ligi kärbseid kes siili peale munevad. Munadest arenevad vaglad, kes elusat siili sööma hakkavad.
Siilipusa MTÜ tegeleb looduses hätta sattunud siilide ravi, rehabilitatsiooni ja taasvabastamisega. Siilipusa hoole all olevate abi vajavate siilide toetamise võimaluse kohta saab täpsemat teavet siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
