Märgatud looduses

Alutaguse põlismetsast avastati väljasurnuks peetud taimeliigi tugev asurkond

Süstjas võtmehein. Foto: Maria Rätsep

Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eesti põlismetsad on täis haruldasi ja uhkeid liike, kuid süstja võtmeheina leidmine oli väga ootamatu ja rõõmus üllatus.

„Taimed leiti alalt, mis on range kaitse all olnud juba palju aastakümneid ning sealne areng on olnud vaid looduslik. See annab lootust, et kui jätame loodusele ruumi ja aega, võib positiivseid üllatusi tulla veelgi,“ ütles Kukk. 

Eestis on teada kuus võtmeheina liiki. Neist kahte, lihtvõtmeheina ja süstjat võtmeheina, on loetud väljasurnuks. Looduskaitse alla kuuluvad kummeli-, haruline ja virgiinia võtmehein. Võtmeheinadest justkui kõige tavalisema ehk kuu-võtmeheina staatus on aga muutunud ohulähedaseks. 

„Süstjas võtmehein ehk Botrychium lanceolatum on hinnatud ohustatud liigiks tegelikult kogu Euroopas, välja surnud on see ka Prantsusmaal ja Poolas. Viimase poolsajandi jooksul on liigi arvukus langenud 30% ja populatsioon on endiselt langustrendis,“ kirjeldas Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

„Eesti ainus kinnitatud leid oli pikka aega 1910. aastal Mustjõe piirkonnast Võrumaal. 2015. aastal leiti vaid üks isend teiste võtmeheinade vahelt Narva jõe äärest, kuid tänavu juulikuus leitud elujõuline asurkond annab lootust, et meil võib seda liiki siiski veel mujalgi looduses leiduda,“ ütles Tammekänd.

Liigi kindlaks määramiseks kaasati ka Eesti Maaülikooli botaanik Meeli Mesipuu.

Eestis on liikide ohustatuse hindamise raames piirkondlikult väljasurnuks kuulutatud 118 liiki. Neist mõningad on siiski juba taasleitud, nt leeder-sõrmkäpp 2021. aastal. Liikide ohustatuks muutumise ja väljasuremise peamisteks põhjusteks on elupaikade kadumine inimtegevuse tõttu, võõrliikide surve ja kliimamuutused. 24. ja 25. augustil räägitakse liigikaitse temaatikast laiemalt Tallinnas toimuval liigikaitse konverentsil.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.