Märgatud looduses

Astronoom Mario Mars: sel kevadel on korduvalt teatatud eredast valgusallikast

Kuu ja Veenus.Foto: Shutterstock

Kätte on jõudnud aprill. Tavaliselt on see soodsaim taevavaatluse kuu aastas. Selget taevast on viimasel ajal olnud tõepoolest. Seda kinnitab asjaolu, et olen saanud sel kevadel juba mitu telefonikõnet teadetega, mille kohaselt on õhtutaevas nähtud tundmatut eredat valgusallikat, kirjutab Tallinna Tähetorni astronoom Mario Mars.

Mulle pole kahjuks küll fotosid saadetud, aga selles võib kirjelduste põhjal üsnagi kindel olla, et süüdlaseks on neil juhtudel olnud planeet Veenus. Ühte eakat daami pidi selles päris korralikult veenma, kuna ta arvas ekslikult, et tegemist on vastasmaja katuse kohal asuva drooniga.

Kogenud astronoomiasõbrad sellistest vaadetest muidugi segadusse ei satu. Veenus on praegu näha õhtuti. Augustis on ta juba Päikese ja Maa vahelt läbi jõudnud ning paistab hommikul enne päikesetõusu. Sellest ka tema nimed – ehatäht ja koidutäht.

Kevadises taevas särab hulgaliselt tähti. Hetkel sirab läänetaevas Veenus juba siis, kui päikesekuma on alles suur. Veidi hiljem hakkavad paistma temast vasakul eredad tähed, millest saab moodustada suure kuusnurga. Seda kutsutakse Talvekuusnurgaks. Madalaim nendest tähtedest on Siirius, mida tunneb värvilise vilkuva sära järgi. Nimetus tuleneb sellest, et need tähed kuuluvad tähtkujudesse, mida näeb Eestis talvel.

Kevadine taevapilt pole ilmselt nii tuntud kui suve lõpus avanev vaade. Algajad võiksid proovida, kas leiavad üles Suure Vankri põhitähed. Tõepoolest selle jaoks tuleb pea päris kuklasse painutada. Lõunasse vaadates leiab üles Lõvi tähtkuju, mille leiab üles suure ebaregulaarse trapetsi järgi.

Aprillis on võimalus jälgida ka meteoore. 16. – 25. aprillil võib näha lüriide ja alates 19. aprillist kuni mai lõpuni eeta-akvariide. Neid viimaseid põhjustavad atmosfääris ära põlevad osakesed, mille allikaks on Halley komeedist maha jäänud tolmupilv ning mida Maa oma aastasel teekonnal ümber Päikese läbib.

Kui astronoomiahuviliste ootused täide lähevad, siis võib komeet C/2019 Y4 ATLAS muutuda mai lõpus silmaga nähtavaks. Kogu aprilli asub see komeet Kaelkirjakus, mis mai keskel jõuab Perseuse tähtkujusse. Viimased andmed on küll lootuseid kustutamas, sest täheldatud on praegu vaid teleskoobiga nähtava komeedi lagunemise lagunemisele viitavaid märke.

Kes tunneb, et tahaks taevalaotust uurida teleskoobiga ja seda pole käepärast, siis sellepärast ei pea muretsema. Esimesi samme saab astronoomias saab väga tõhusalt ette võtta koos nutitelefoniga. Selleks saab eelnevalt alla laadida interaktiivse tähekaardi rakenduse Stellarium. Selle abil saab suurejooneliselt taevas orienteeruda.

12. aprillil on põhjust tähistada ka esimese kosmoselennu 59. aastapäeva. Miks mitte teha seda läbi tähistaeva avastamise. Ilusaid taevanaudinguid!

Pildistasid Eestimaa looduses midagi ägedat? Saada oma pilt aadressil rohe@geenius.ee.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.