Märgatud looduses

Eesti otsib nurmenukke: Veel paar nädalat saab osaleda loodusteadlastele olulisel vaatlusel

Loodusvaatlejad Uku ja Kaarel. Foto: Kaader nurmenukuvaatluse kampaania videost

Tartu Ülikooli teadlaste üleskutse teha viimast aastat nurmenukuvaatlusi on kulgenud edukalt. Inimesed on tänavu kevadel ligi 1400 vaatluse käigus kindlaks teinud 112 000 nurmenuku õietüüpi.

Teist aastat tehakse nurmenukuvaatlusi üle Euroopa. Eestis on vaatlusi tehtud 600. Teist sama palju jõuab veel ära teha, enne kui nurmenukkude õitseaeg lõppeb.

„Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Looduslikult on eri tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele.

„Neli aastat vaatlusi kinnitab, et üht tüüpi õisi on ikkagi süsteemselt enam. Sellist avastust pole varem tehtud ega ka nii laial alal uuritud,“ tutvustas esialgseid järeldusi Tartu Ülikooli taimeökoloog Marianne Kaldra.

Tänavu on saadud vaatlusi ka riikidest, kus nurmenukk ei ole enam nii levinud liik. Näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Makedoonia, kus õitsemise aeg on juba lõppenud. „Makedoonias kaasati ka kooliõpilasi vaatlusi tegema nagu Eestiski ja tuli kohe rohkem väärt infot meie teadlastele. Kuna idapool Euroopas pole ka harrastusteaduse tegijate ring väga suur, siis oleme väga rõõmsad kui suudame teadust inimestele lähemale tuua ka riikides, kus harrastusteadus väga populaarne veel ei ole,“ lisas Kaldra.

Nurmenukk on üks häid indikaatoreid, mille abil meie niitudel kasvavate taimeliikide käekäiku hinnata. Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada nurmenukk.ee kodulehel. Nurmenukke leidub tee ja metsa äärtes, niitudel, rohkem rannikualadel. Vaatlusi saab sisestada seni, kuni nurmenukud õitsevad.

Nurmenukkude õitsemise aeg hakkab tasapisi lõppema, kuid lähinädalatel on veel viimane aeg soovijatel enda nurmenukuvaatlused ära teha. Andmetest on aga näha, et Eestis on inimesed iga aastaga järjest osavamad nurmenukuvaatlejad. Andmed on üha kvaliteetsemad ja vähe on selliseid vaatlusi, mida uuringuks kasutada ei saa.

Olgugi, et mitmel aastal on ka lätlased väga palju vaatlusi teinud ja mõni nädalavahetus isegi eestlastest enam, on sel aastal nurmenukuvaatlustes kampaania kodumaa inimesed tempokamad olnud.

Nurmenukukampaania on osa teaduse tippkeskuse „EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes“ tegevusest ning algatust juhivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased koos partneritega üle terve Euroopa. Teaduse tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.