Möödunud aastal sai looduses jätta jäänud siilide ravi ja rehabilitatsiooniga tegeleva MTÜ Siilipusa toel elult uue võimaluse 78 okaskera.
„Abi vajav siil on kahjuks tihti inimtegevuse tagajärg,“ nentis Siilipusa eestvedaja Anneli Sinirand.
2024. aastal jõudis Siilipusa hoole alla eri vanuses ja olekus abivajajaid, teiste seas ka näiteks 12 väga väikest siili ehk piimapoega, kelle kaal oli kõigest kuni 70 grammi. „Saabudes on väiksemad neist ilma karvadeta, suletud silmade ja kõrvadega. Nad on kõige keerulisemad abivajajad, sest ei söö iseseisvalt, vajavad ööpäevaringset söötmist iga kolme tunni tagant, püsivat temperatuuri jälgimist, pissitamist/kakatamist ja spetsiaalset toidusegu,“ kirjeldas Sinirand.
Suuremaid abi vajavaid siilipoegi oli aga 40. „Meile jõudes on nad üldjuhul päris halvas seisus, seetõttu vajavad paljud neist söötmist või terviseprobleemi tõttu sundtoitmist,“ rääkis ta.
Vigastuste põhjused
Samuti vajas abi üle poolesaja täiskasvanud siili, kelle elu pani otseselt või kaudselt ohtu inimene. Vigastuste põhjuseks olid näiteks 21 juhul hammustuse tulemusel tekkinud haavad ja luumurrud, 11 juhul trimmeri või muruniiduki tekitatud haavad ja luumurrud, neljal korral autoteel saadud vigastused ja üheksal korral pea ja näovigastused, amputeerunud jäsemed, luumurrud, haavad, mille tekkimise põhjust Sinirand ei teadnud.
“Näiteks siili ninaosa murrud võivad tekkida madalale pandud rotilõksust midagi sööma minnes, jäsemete traumaatiline amputatsioon aga trimmeri ette jäämisel,“ tõi Sinirand välja kurva statistika. „Samuti põhjustas raskeid vigastusi järskude servadega auku kukkumine, traataeda kinni jäämine või marjavõrku takerdumine, okaskerade tervist mõjutavad ka aias kasutatavad pestitsiidid
ning tigude ja näriliste tõrjeks välja pandud mürgid.”
Väga halvas seisukorras alajahtunud, dehüdreerunud, kärbsemunade ja vakladega siile toodi Siilipusa hoole alla 40. „Väikestel siilipoegadel oli sellisesse olukorda sattumise põhjusteks siiliema hukkumine, näiteks niitmisel, auto alla jäämisel või oli lähedusest leitud surnud emasiil,” rääkis Sinirand.
Ent vigastatud siiliemad, kes said Siilipusas hoolt ja ravi, tõid ilmale ka 19 pisisiili ning mullu saabunud siilidest jõuti suve ja sügise jooksul vabastada 51 suureks kasvanud või terveks saanud okaskera.
Suurem osa puhisevaid abivajajaid tuli Siilipusa hoole alla Tallinnast ja Harjumaalt, aga hädalisi võeti vastu ka mujalt üle kogu Eesti.
Abi saab paraku vaid väga väike osa hätta sattunud siilidest. „Viga saades, kas või trimmeriõnnetusel, ei tee siilid tavaliselt häält ning nii jääb nende eraklike ja öiste tegutsejate abivajadus märkamata,“ märkis Siilipusa eestvedaja. „Sagedasti jäädakse abi otsimisega ka hiljaks. Looma küll märgatakse, kuid abi otsitakse talle alles siis, kui siil enam hoovis eriti ei liigu – selleks ajaks võib aga olukord olla juba nii halb, et siilikese elu enam päästa ei õnnestu.“
Mida teha, kui märkad hädas siili?
Hädas siilikesele otsige võimalikult kiiresti abi. „Kui märkate hoovis kehvasti liikuvat siili või päevasel ajal ringi uitavaid siilipoegi, aga ka siis, kui koer või muruniiduk on liiga teinud, tuleks siilile kohe abi otsida. Ärge jätke õnnetut looma kusagile põõsa alla suurtes valudes piinlema,“ rõhutas Sinirand.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
