Kevadine metsas uitaja võib juba märgata, et nina on maast välja pistnud nii mõnedki seened – silma jäävad oma punase värvi ja elegantse oleku tõttu kindlasti harilikud karikseened, hooaja alguses kutsuvad uudistama kurrulised kuhikmürklid ja kogritsad. Kuid millist neist tasuks korjata, milline aga on targem metsa maha jätta?
Sel nädalal tekitas Eestimaa seentele pühendatud Facebooki-grupis suurt tähelepanu ühe kasutaja postitus, kes oli pannile kuhjanud harilikud karikseened (Sarcoscypha austriaca). Osa kommentaatorid ei suutnud ära imestada, miks peab seeneisu olema nii suur, et mittesöödavaks märgitud seent siiski mekkima peab. Teised aga jagasid lahkelt retsepte ja kinnitasid, et teatud maades peetakse seent täiesti arvestatavaks söögiseeneks.
Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja vanemkuraator Loore Ehrlich sõnab, et mittesöödavad seened on mittesöödavad vastiku maitse, vintskuse või vähese lihakuse tõttu, ilma et nad oleksid mürgised.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
