Rohegeeniusele kirjutas Mare Tammerand, kellel õnnestus 2019. aasta suvel teha pilti piraka saagiga nastikust. Mare seisis rannas kivil kui järsku tormas temast mööda nastik. Hetke pärast tuli nastik naise suunas kala lõugade vahel. Tegevus toimus poole meetri sügavuses vees.
Harilik nastik ei ole mürgine madu. Ta on hallikas, Eestis tavaliselt tumehall või pruun madu, keda esineb harvadel juhtudel ka mustana. Mao seljal ja külgedel on tumedad ebakorrapärased kollakad plekid.
Tema kõhualane on Eestis valge ja selg hele. Nastiku silmatorkavamaid omadusi on tavaliselt heledad laigus kummalgi pool kuklapiirkonnas. Nastiku peal on oluliselt suuremad soomused kui ülejäänud kehal.
Keskmiselt on emane nastik meetripikkune ja võib ulatuda lausa 1,5 meetrini. Isased nastikud on emastest poole lühemad ning kõhnemad. Isaste madude pikkus võib ulatuda 70 sentimeetrini.
Nastik on levinud kogu Euroopas ja Aasias kuni Mongooliani. Eestis leidub nastikut enim Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik eelistab niiskeid alasid: randu, kaldaid, rabasid ja niiskeid metsi. Tema eluiga on 20-25 aastat.
Heade ujujatena võivad nastikud sukelduda kümneteks minutiteks. Nende põhitoit on kalad, konnad ja kärnkonnad. Lisaks söövad nad sisalikke, hiiri ja harva ka linnupoegi. Kuna madude koljuluud on liikuvalt ühendatud, saavad nad süüa endast oluliselt suuremat saaki. Nastik sööb ainult elussaaki, noored nastikud kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu.
Nastikut ei tasu karta, kuna ta on ise väga pelglik ja hammustab inimest harva. Ohtu tajudes põgeneb ta kiirelt vette või pelgupaika. Kui ta põgeneda ei jõua, siis ta sisistab, teeskleb surnut, lööb peaga võib paiskab kloaagist välja haisvat eritist.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
