Majandusmetsas ja vanas majandamata metsas rasvatihaseid (Parus major) uurinud Läti ja Eesti ülikoolide (Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool) teadlased tuvastasid, et majandusmetsas on putukate biomass väiksem ning seal on rasvatihase pojad ka viletsama tervisega.
Kuigi poegade ellujäämus metsades ei erinenud, olid majandusmetsas sirgunud pojad suuremas stressis ja lühemate telomeeridega – see viitab lühemale elueale, kirjutab Linnuvaatlejas linnuökoloog Marko Mägi.
Telomeerid on kromosoomide tipus olevad osad, mille lühenemine seostub vanusest tingitud haiguste avaldumisega, sealhulgas vähiga. On teada, et lindudel vähendab telomeeride lühenemine eluiga ning ka see, et telomeerid lühenevad kiiremini stressis olles ja elupaiga madalama kvaliteedi korral.
Kahe aasta vältel (2018 – 2019) mõõtsid teadlased Lätis Kraslava ümbruse 40–50-aastastes männiistandikes ja majandamata 110–160-aastastes kuuse ülekaaluga segametsades rasvatihaste poegi ja putukate rohkust. Lindude verest mõõdeti ka stressi.
Stressi tase mõjutab tervist, arengut, kasvu ja sigimist. Kui lühiajaline häiring tingib mööduva stressi, siis pikaajalise häiringu tulemusel tekib krooniline stress, mille tõttu nõrgeneb immuunsüsteem ja suureneb haigusrisk. Et sellega toime tulla, on vaja kulutada lisaenergiat ehk rohkem süüa.
Immuunsüsteemi seisundit saab mõõta vere valgeliblesid loendades: suur haigusetekitajatega võitlevate lümfotsüütide hulk viitab, et organismis on midagi paigast ära. On teada, et heterofiilide (samuti üks valgeliblede tüüp) ja lümfotsüütide suhe (H/L) peegeldab immunoloogilist stressi, aga ka muutusi looduses, muuhulgas on näitaja seotud toidupuudusega.
Uuringust selgus, et stressinäitaja ehk H/L oli oluliselt madalam vanas majandamata vanas metsas kasvanud poegadel: 0,2 vanas metsas vs 0,8 majandusmetsas.
Kuigi kurna suurus ja pesast lahkunud poegade arv metsa vanusest ega majandamisest ei sõltunud, oli putukaid, millega rasvatihased ja teised metsalinnud poegi toidavad, oluliselt rohkem just vanas metsas. Ka poegade telomeerid olid oluliselt pikemad üle saja-aastases metsas. Elupaiga halvenedes tõuseb linnu stressihormoonide tase, mis omakorda viib immunsüsteemi nõrgenemiseni ja vähendab ellujäämise tõenäosust.
Intensiivmetsanduse tõttu on vanad metsad, teiste hulgas Põhja-Euroopa vanad okasmetsad kadumas. Metsade lageraie, noore metsa laikude tekkimine, kiirenev metsaalade killustumine, alusmetsa eemaldamine on metsamajanduse tagajärg, mis on vähendanud metsaelupaikade kvaliteeti ja seostuvad mitmete tavaliste metsaliikide asurkondade vähenemisega.
Autorid järeldavad, et kuigi rasvatihane pesitseb meelsasti pesakastis ja saab justkui kõikjal hakkama, on noores majandusmetsas pojad suuremas stressis ja neile sobilikku toitu on oluliselt vähem kui vanas majandamata metsas.
Ka võib rasvatihane majandusmetsas olla ökoloogilises lõksus, mida ei ole võimalik tuvastada linde loendades ja mille tõttu ei soovita uuringu autorid panna pesakaste noorde majandusmetsa. Kuigi on arvatud, et linnud võivad intensiivmetsandusega kohaneda, Läti rasvatihaste andmed sellele ei viita. Küll aga vihjab uuring, et intensiivmetsandus võib muuta majandusmetsas asuva elupaiga ökolõksuks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
