Märgatud looduses

Tartu Ülikooli teaduskampaania käigus vaadati läbi 900 000 nurmenukuõit

Nurmenukud ja koovitaja. Foto: Kaarel Kaisel

Tartu Ülikooli teadlaste nurmenukkude kaardistamise algatus tõi viimasel aastal tervest Euroopast peaaegu 1800 vaatlust. Selle kevade jooksul vaatasid inimesed 151 000 nurmenuku sisse ja määrasid nende õietüübi.

Kampaania nelja aasta jooksul tehti kokku üle 8000 vaatluse ja vaadati läbi 900 000 nurmenukuõit. Kõige usinamad nurmenukuvaatlejad on olnud Eestis, Ühendkuningriigis ja Lätis. 

Viimast aastat korraldatud teaduskampaania „Eesti otsib nurmenukke“ on juba neljal kevadel kutsunud eestimaalasi nurmenukke kaardistama. Sellel aastal tõmmati kampaaniale joon alla.

„Ilmatuma suur tänu kõigile, kes võtsid vaevaks Eesti teadusesse panustada! Iga kord kui teadustöö suudab kaasa haarata suurema hulga inimesi, on see õppimise koht kõigile osalistele. Lisaks väga põnevatele ja ootamatutele teadustulemustele saime teadlastena asendamatu kogemuse harrastusteaduse kampaania korraldamises,“ ütles Tartu Ülikooli taimeökoloog Iris Reinula. 

Selle aasta väga esialgsed tulemused on olnud sarnased eelmistega: üllataval kombel on ühte tüüpi nurmenukuõisi rohkem. Nurmenukke on kahte tüüpi: S ja L. Eduka paljunemise tarvis peaks ühes populatsioonis olema mõlemat tüüpi õisi umbes pooleks.

„Inimeste abiga on aga kaardistatud juba neljal aastal nurmenukke ja igal aastal on S-tüüpi õisi olnud populatsioonides rohkem. Ka 2022. aasta andmetes see trend jätkub,“ ütles Reinula esialgseid tulemusi kommenteerides. Nurmenukk on üks häid indikaatoreid, mille abil meie niitudel kasvavate taimeliikide käekäiku hinnata. 

2019. aasta andmete põhjal on teadusartikkel juba ilmunud, kuid ülejäänud suure hulga andmetega käib veel analüüs. „Aastatega oleme saanud väga palju informatsiooni, millega teadustöö jätkub. Kuna vajalikku infot oleme kogunud läbi mitme aasta, saame andmeid kontrollida ja analüüsida laiapõhjaliselt. Ootame põnevusega järgmisi avastusi ja teadustööd selle andmestikuga jätkub meile pikemaks ajaks,“ lisas Reinula. 

Eelmisel aastal laienes kampaania üle terve Euroopa. Inimesi on löönud aktiivselt kaasa 30 riigist. Kõikjal Euroopas ei ole harilik nurmenukk (Primula veris) nii levinud kui Eestis ja  seetõttu on sageli teistest riikidest vaatlusi vähem. Kampaania koduriigis Eestis on igal aastal tehtud vaatlusi kõige rohkem. Samuti on väga aktiivne olnud Läti, Suurbritannia, Tšehhi ja Slovakkia. 2022. aastal tehti vaatlusi vähemalt 21 riigis terves Euroopas. 

„Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse kampaania, mis algas 2019. aasta kevadel Tartu Ülikooli ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös. 2022. aastal toimus Eestis harrastusteaduse kampaania viimast korda. Nurmenukukampaania on osa teaduse tippkeskuse „EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes“ tegevusest ning algatust juhivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased koos partneritega üle terve Euroopa. Teaduse tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.