Video korstnasse sattunud kakkudest: sellist tonti pole enne nähtud

Tõenäosus, et kodukakk kodu juurde pandud pesakasti välja valib, on väga suur.Foto: Shutterstock

Natalia pere veedab Järsi külas Metsamuisa pargis asuvas vanas talumajas palju aega. Praegugi koliti eriolukorra ajaks kogu perega Tallinnast sinna elama. Suvila ümber võib kohata põtru, jäneseid, rebaseid ja kährikuid jooksmas. Hiljuti kolisid nende korstnasse aga juba teist korda kakud.

Esimene kaasüürnik

2017. aasta nädalavahetusel pärast uue aasta algust valmistas Natalia sööki, kui kuulis järsku krõbinat: “Mõtlesin, et hiir on ventilatsioonitorus kinni.” Natalia palus tuppa tulnud mehel vaatama, minna , mis ventilatsioonitoru juures krõbiseb. Abikaasa ega teised ei kuulnud aga midagi. “Poeg ja mees tegid nalja, et mul peas endal midagi krõbiseb.” 

Siis aga istus abikaasa maha ja täielikus vaikuses, mis suvilas tavaline on, kuulis temagi krõbinat. Natalia pere oli hiljuti uue korstna ladunud. Selle korstna kõrval on aga suur tamm, kust lendavad vahel lehed korstnasse. Natalia palus mehel vaadata, kas äkki lehed on korstnasse lennanud ja krõbisevad seal. Mees tegi siis puhastusluugi lahti.

“Võite, ette kujutada, kuidas mees lõi luugi kinni ja ütles, et ei ole võimalik,” kirjeldas Natalia. “Küsisin, et mis on?.” Mees ütles: “Sa ei usu seda. Sa ei usu seda.” Korstnas käis ringi kaku pea ja kogu pere seisis sõnatult seal ümber. Natalia ema kommenteeris pärast: “Noh, kuidas sul alles kuke aasta algas.” Õnneks sai kakk välja lastud ning ta lendas minema.

Video esimesest kaku päästmisest

Teine kord

Natalia räägib, et ta oli mõne nädala eest tualettruumis, kui kuulis järsku väikese kassipoja sarnast mjäud. Lapsed olid parajasti suures toas ning Natalia läks küsima, kas neil on arvuti lahti. Lapsed vastasid, et ei ole. “Miks ma kuulen siis mäugumist?” päris Natalia. Seekord kuulsid lapsed ka sama häält. 

Esimene mõte oli, et ehk on kass põranda alla sattunud ning ühiselt otsiti läbi kõik põrandaalused. Kui sealt midagi ei leitud, vaatas Natalia abikaasa korstnasse: “Mida? Jälle! Kuidas see võimalik on?” Korstnas oli kaks kakupoega. 

Esimene linnuke võeti välja. Tema oli teisest kas korda väiksem ning tema suled olid määrdunud. “Kui ma kätega teda katsusin, siis tema tiibades oli jõudu,” kirjeldas Natalia hinnates, et linnu tiivad olid lihtsalt nii märjad ja tahmased, et ta ei saanud lennata. Teine lind oli aga heas seisus ja lendas minema. Kakud olid üsna rahulikud.

Natalia võttis ühendust Eesti Metsloomaühinguga, kes andis Paides elava Virge Võsujala kontakti, kes lubas kaku endale võtta. Kakule pandi pesukaussi saunalina alla ja üks saunalina ka peale, et ta rahulikum oleks. “Virge ütles, et sellist tonti ta pole küll veel näinud,” kirjeldas Natalia. Virge juhendas pere, et korstnale tuleb võrk peale panna ning ümbrusesse tuleb tekitada pesakastid.

Kakk on Veera talu ümbruse püsielanik

Natalia kiidab Eesti Metsloomaühingut ja on rahul, et on koht kuhu pöörduda. Ise oleks raske hakkama saada ning ei teaks ka, kuidas täpselt kakku pesta. Selgub, et pere korstna mõõdud  (20*25 cm) on lähedased kakule sobiva pesakasti mõõtudele. Nüüd on pere ka lähedastel soovitanud oma korstnaid ehitades ettevaatlik olla.

Kuna 2017. aastal käisid suvilas vargad, siis on majal nüüd kaamera. Kakk on kaks korda pildile jäänud. “Ta tuleb kaamera juurde lihtsalt vahtima,” kirjeldab Natalia otse kaamerat jõllitavat kakku. Natalia arvab, et äkki näeb kakk kaamerast mingisugust valgust või peegeldust, mis talle huvitav on, kuid täpselt ei oska asja selgitada.

Kahjuks Tonduks ristitud kakk vastu ei pidanud

Sel aastal on Virge Võsujalani jõudnud juba neli korstnasse sattunud kakku. “On alles aprilli esimesed päevad. Ma ei taha mõelda, kui palju neist ära põleb ja vingusurma sureb,” ütles Virge  

Nõgi pesuga Paidesse viidud linnust välja uhumine oli väga raske. Tonduks ristitu läks iga korraga puhtamaks, aga ta oli nii palju tahma sisse tõmmanud, et ta lihtsalt mädanes seestpoolt ning ei pidanud kahjuks vastu.

Lisaks tallas Tondu õve tema peal, et ise saada kõrgemale ja uuesti välja. Lind oli ka korstnas palju tiibadega rapsinud, mistõttu olid tema suled väga halvas seisus ja mõned kohad marraskil. “Ma ei hakanud neid pilte ülesse panema, aga see oli väga kole vaatepilt, milline ta suu lõpuks seest oli. Midagi ilusat seal ei olnud. Loom piinles ja läks tuttu.”

Kahjuks ei pidanud Tondu vastu ja lahkus pilvepiirile. Lõputuid jahimaid ja muretut lendu, kallike! 🙏🌈☁️ ÜKS ÕNNETU…

Posted by Eesti Metsloomaühing on Reede, 20. märts 2020

Lahendused on korstnavõrk ja pesakastid

Virge konsulteeris ka korstnapühkijaga, kelle sõnul ei ole suurim probleem mitte kakud, vaid hakid, kes tassivad meeletult oksarisu, kiletükke ja meeletult rämpsu ja võivad nõnda tekitada tuleohu. “Võrk on kõige õigem lahendus üldse,” ütleb Virge.

“Kui on kakud juba koduaeda tulnud, siis saab ehitada neile pesakasti ja neid saab hoida oma korstnast eemal jälgides kõrvalt nende imelist elu paarituslauludest kuni pesitsuseni ja ukerdavate imeliste pojakesteni välja,” räägib Virge. Tõenäosus, et kodukakk kodu juurde pandud pesakasti välja valib, on Virge sõnul väga suur.

Vaata Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt täpsemaid juhiseid kodukaku pesakasti ehitamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.