Metsamajandus

Eesti Erametsaliidu volinike avalik pöördumine: Metsaomanikke kõrvale jättes ei saa rohepöördest asja

Eesti mets.Foto: Shutterstock

Eesti Erametsaliit tegi Vabariigi Valitsusele avaliku pöördumise.                               

Euroopa Liit on käivitanud üliambitsioonika rohepöörde. Kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb eemalduda fossiilsete allikate põhisest majandusest ja asendada see taastuvate ressursside kasutamisega. Samaaegselt on soov hoida elurikkust. Metsandus on üks lahendus neile väljakutsetele – puit on taastuv materjal ja mets elurikkust pakkuv keskkond. Et ühiskond neid väärtusi kasutada saaks, peavad metsaomanikud olema motiveeritud majandama metsi süsinikku sidumist suurendaval, aga ka loodushoidu arvestaval viisil. See on meie ühine väljakutse, mida ei saa jätta pelgalt maaomanike õlgadele. Ühiskond peab toetama.

Üheks rohepöörde eesmärkide saavutamise vahendiks on EL Ühtne Põllumajanduspoliitika, mille strateegiakavaga määrab iga liikmesriik aastateks 2023-2027 eurotoetused maaelule. Kahjuks arvestab Eesti rohepöörde vajadustega vaid osaliselt ning pigem püütakse Eesti strateegiakava koostamisel säilitada status quo!

Novembri lõpus huvigruppidele saadetud strateegiakava eelnõust leiab ka tunnustamist väärivat – jätkub hooldusraiete toetus ja metsakahjustuste ärahoidmise tugimeede ning käivitub metsataimede kasvatamise meede. Kuid samas ei hinnata eelnõuga piisavalt metsaomanike panust elurikkuse hoidmisel.

Eesti Erametsaliit on teinud  korduvalt ettepanekuid ajakohastada hüvitise määrasid  NATURA piirangute talumise eest.  Kuid ikkagi on plaanis rakendada 2007.a. välja arvutatud hüvitise määra, mis sõltuvalt piirangust on kas 110 või 60 eur/ha aastas. Elukalliduse järjepideva tõusuga hüvitise suuruse määramisel arvestatud pole.

Teistel elualadel ometigi nii ei toimita. Näiteks on Riigikogu liikmete palk tõusnud viieteist aastaga 3 137 eurolt 4 400 euroni. Muutus ülespoole on olnud ca 40%.  Eesti inimeste keskmine palk on selle ajaga kasvanud koguni 75%. Arusaamatu, miks peab loodushoidu panustav ja kogu ühiskonnale hüve pakkuv metsaomanik jätkuvalt leppima sama tasuga nagu 15 aastat tagasi.

Veel augustis presenteeris Maaeluministeerium võimalust toetada metsataristu korrashoidu, mis kliimamuutuste valguses on äärmiselt oluline tulevikumeede. Tänaseks on ka see toetus välja jäetud. Markeeritud on küll metsateede korrastamise võimalust, kuid ka see eelarve on viimases versioonis saanud nii tugevalt nuditud, et võimaldab korda teha vaid üksikud teelõigud.

Täielikult on ignoreeritud aga muuks maakasutuseks mittesobivatele maadele metsa istutamise toetamist. Meede, mida loetakse süsiniku sidumisel üheks efektiivsemaks, mille rakendamisele juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjon oma soovitustes Eestile ja mida paljud Euroopa riigid, sh Läti ja Leedu  kasutavad, on meil täiesti puudu!

Mõistame, et strateegiakava peab aitama lahendada maaelu paljusid probleeme, mistõttu selle võimalused üht sektorit toetada on piiratud. Samas ei pea Eesti ambitsioon piirduma üksnes Euroopa raha laiali ja ümber jagamisega, vaid vajadusel tuleb ka ise rohkem panustada. Oleme veendunud, et erinevate ministeeriumite koostöös on võimalik leida need vahendid, sest sama raha teisiti ümberjagamine ei anna tulemuseks suuremat summat ega rohkem väärtust.      

Rõhutame, et metsandus on oluline osa maaelust, koos puidutööstusega pakutakse tööd 30 000 inimesele ning mõnes piirkonnas moodustab sektori poolt loodud lisandväärtus veerandi piirkonna kogulisandväärtusest. 

Metsaomanike esindajatena leiame, et  Eesti riigil tuleb tagada:

  • õiglane hüvitis looduskaitseliste piirangute talumise eest;
  • metsateede ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrastamiseks rahastuse suurendamine;
  • toetus muuks maakasutuseks sobimatute maade metsastamiseks

Eesti Erametsaliidu volinikud

Haapsalus, 3. detsembril 2021.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.