Ukraina ja Venemaa sõda algas 24. veebruaril, selle varjus on paraku väga jõuliselt tegutsema asunud Eesti metsatööstus, kes on asunud nõudma poliitikutelt jäiga järjekindlusega raiemahtude tõstmist, kirjutab MTÜ Eesti Metsa Abiks.
Eesti Metsa Abiks pöördumine:
“Sellega nende nõudmised ei piirdu, lisaks tahetakse saada Eesti riigilt luba ning seaduslikku õigust, et linnupesasid koos poegadega võib pesitsusajal hävitada. Käima on lükatud väga ulatuslik meediakampaania, kus artikkel artikli järel tuleb info, et peame veel rohkem Eesti metsi raiuma, ka lindude pesitsuse ajal, sest meil on vaja päästa majandust.
See metsandussektori poolt juhitav “kampaania” ei ole otseselt suunatud poliitikutele, vaid Eesti ühiskonnale, et inimesed ei hakkaks kevadel harvesterite vastu võitlema, mis metsas lindude pesitsusajal hävitustööd tegema suunduvad. See on oskuslik psühholoogiline ajupesu ja kui piisavalt kaua ühte ja sama asja korrutada, siis see lõpuks ka mingil määral ühiskonnas talletuma kipub.
Paratamatult on inimese aju üles ehitatud nii, et kui talle ühte asja korduvalt korrutada, siis lõpuks ta võibki seda uskuma jääda. Sarnast süsteemi kasutab ka Venemaa presidendile ustav meedia, aga seal on mastaabid mõistagi märksa suuremad, kuid strateegia on põhimõtteliselt sama. Ühiskond tuleb panna kinnisilmi uskuma, et halvad asjad ongi need kõige õigemad, olgugi et kannatajateks on inimesed ja ka loodus.
Metsatööstusel on mitu suurt probleemi, eesotsas Eesti looduskaitse seadusega, mis keelab linnupesade ja munade hävitamise või kahjustamise. Seadus kehtib juba alates 2009. aastast, aga metsaraiete puhul reaalselt rakendama hakati seda alles 2021. aastal.
Üsna arusaadav on vast seegi, et kui nüüd eelmisest aastast alates keelati metsas sisuliselt linnupoegade tapmine ära, ajas see nii mõnelgi metsatööstuse inimesel harja punaseks. Kuni praeguseni on pesitsusaegsete raiete tõttu iga-aastaselt surma saanud hinnanguliselt vähemalt 70 000 linnupoega aastas. Eelmisel aastal, kui seadust järgima hakati, oli hukkunute arv väiksem, täpsed andmed selles osas puuduvad.
Põhjus, miks vähem linnupoegi hukkus, tulenes sellest, et raied pandi seisma – seda ainult siis kui keegi julge inimene tegi keskkonnaametile avalduse, et linnud on käimasoleva raietegevuse tõttu hukkumas. Suurem osa pesitsusaegseid raieid õnnestus metsatööstusel vargsi siiski ära teha.
Looduskaitse sektor on nõudnud raiekeeldu linnurahu ajaks, kuna demokraatlikus riigis ei saa lihtsalt nii olla, et looduskaitsjad peavad metsas harvestere taga otsima, et metsatööstus seadust täidaks. See on loogika vastane, seadused peavad kehtima kõigile. Eelmisel aastal oli Tartu linnas intsident, kui kiirtoidu restorani ees pesitsevast sinikael pardi pesast linnumune pätsati, siis sekkus lausa politsei. Kuid metsas toimuva osas on eesliinil sageli vabatahtlikud looduskaitsjad.
Metsatööstus peab koheselt lõpetama lindude masstapmise planeerimise. Kui kuulutate sõja looduskeskkonnale, siis kuulutate laiaulatusliku sõja ka suuremale osale Eesti ühiskonnast. Ma loodan siiralt, et metsatööstus saab sellest lõpuks ikkagi aru.
Pikemalt loe siit.
Viimastest arengutest metsamajanduses saab lugeda siit.