Metsamajandus

Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liit: olukord pesitsusrahuga vajab õigusselgust

Pesitsusrahu kütab kirgi, sest metsamehed tahavad tööd teha.Foto: Shutterstock

Eesti metsa – ja puidutööstuse ettevõtteid ja metsaomanikke ühendavad liidud tunnustavad keskkonnaministri Tõnis Mölderi toetust stabiilse ettevõtluskeskkonna ja hea õigusloome praktika eest seismisel. Olukorras, kus Keskkonnaameti põhjendamatute piirangute tõttu on esimesed puidutööstusettevõtted tooraine puudumise tõttu sunnitud töötajaid sundpuhkusele saatma, on ministri initsiatiiv luua  õigusselgust kriitilise tähtsusega. Keskkonnaamet asus Euroopa Kohtu eelotsusele  viidates rakendama praktikaid, mida ei kasuta ükski teine lähiümbruse riik, arvab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

15. aprillil 2021 Keskkonnaameti välja kuulutatud linnurahu perioodile on järgnenud ameti aktiivne ja sageli põhjendamatu raietööde peatamine ja metsatööde teostajatele ettekirjutuste tegemine. Olukord viis metsatööde täieliku peatamiseni ja metsa – ja puidutööstuses toorme defitsiiti mille tõttu on esimesed ettevõtted juba tööd peatanud ja saatnud oma töötajaid sundpuhkusele.

Probleemi jätkumisel võib see mõjutada pea 60 000 töökohta Eesti maapiirkondades. Mitmed eesti ettevõtted kaotavad oma pikaajalisi ekspordipartnereid ja kliente, kelle jaoks on tähtis tarnekindlus. Samuti hoogustab tööde seisak metsades puidu ja puidust toodete hinnatõusu. 

Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu õigusloome juhi Jaan Lindmäe sõnul tekitab Keskkonnaameti ootamatu käik  eksportivatele ettevõtetele lepingupartnerite leppetrahvide nõuded, lepingute ülesütlemised, täiendavad  tööjõukulud sunnitud töölt puudumise eest metsasektori töötajatele, kes on peamiseks tööjõuks ja maksumaksjaks maapiirkondades.

“Sel kevadel hakkas Keskkonnaamet koostöös kitsaste aktivistide ühendustega tegema ettekirjutusi metsatööde tegijatele, viidates Euroopa Liidu kohtu Rootsit puudutavale eelotsusele, mis ei sea riikidele otseseid kohustusi ning mida ei rakenda ükski teine ümberkaudne riik. Nn linnurahu nõue ei ole kohandatud üheski Eesti seadusaktis, selle rakendamine on olnud järsk ja Eesti majandust eestvedava sektori jaoks ootamatu. Samuti ei toimunud suure mõju otsuse puhul nõutud osapoolte kaasamist.” 

Pandeemia on pingestanud tarneahelaid kogu maailmas ning puidutööstuse tooraine ja valmistoodang on praegusel hetkel eriti nõutud. Olukorras kus ümberkaudsed riigid jätkavad aktiivset tööd, loovutavad Eesti ettevõtted oma globaalse turuosa ning võivad saada pöördumatu kahju. Seoses kõrge nõudlusega puidu vastu ei ole Eesti ettevõtete võimalik ilma etteteatamiseta hankida asendustoorainet ka teistest riikidest ning majanduslikud kaod süvenevad iga nädalaga. 

“Terve metsa – ja puidutööstuse sektori jaoks kriitilisel ajahetkel on ministri sekkumine olnud rohkem kui soovitud. Tunnistame Tõnis Mölderi selle eest, et ta julgeb seista mõistlikku ettevõtluskeskkonna eest kus muutused ei toimu üleöö ja kehtib kaasamise ja kohanemisaja andmise printsiip,” lisab Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. 

Käesolevaks kevadeks plaanitud raietööd on puudutanud kuni 0,2% Eesti metsamaast. EMPL’i samuti aga Eesti Erametsaliidu hinnangul puudub rangete piirangute seadmiseks ka vastava teaduslik uuring ning samuti Keskkonnaameti teostatud analüüsis (lk. 20) on toodud  välja, et kevad – suvise raie mõju linnustikule on ebaselge. Tsitaat: “Kuigi kirjanduse otsingul töötati läbi üle 600 teadusuuringu (vt metoodikat), ei õnnestunud leida ainsatki uuringut, mis oleks keskendunud sellele, kuidas kevadsuvine raie mõjutab linnustikku.”

Sektori kinnitusel on võimalik metsatöid ka kevadisel ajal planeerida ja läbi viia selliselt, et negatiivne mõju linnustikule minimeerida. Samas, peame arvestama, et tänapäeva ühiskonnas mõjutavad lindude heaolu paljud tegurid nagu näiteks väikekiskjate arvukus, kodukassid, majandustegevus (nt ehitus, transport jmt), muruniitmine, rändlindude küttimine Vahemere äärsetes riikides, heitlikud ilmaolud, kariloomade osakaal piirkonnas ja ökosüsteemide toimimine. Kogu vastutuse seadmine ühele sektorile on seega ebaproportsionaalne. 

Kuivõrd tegemist on sektoriga, mis moodustab 15% Eesti SKP-st, võib taoline lähenemine tuua kaasa väga suure majandusliku mõju tervele riigile, nii töökohtade kui ka maksulaekumiste näol. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.