Praegu on Eestis rohkem kui 600 erametsaomanikku, kes otsustanud hakata oma metsas chagat ehk musta pässikut kasvatama. Kuna nõudlus chaga vastu on hüppeliselt kasvamas, pakub chagaistanduste rajamine võimaluse teenida metsalt tulu seda maha võtmata. Metsaekspert Erko Soolmann räägib oma kogemusest ja mõtetest musta pässiku kasvatamisel.
„Chagakasvatust võib täna võrreldes klassikalise metsamajandusega pidada kõige edukamalt konkureerivaks alternatiiviks metsamajandamisel. Kontrollitud ja väärtust loovaid alternatiivseid majandamisviise peaksime soosima, sest alternatiivsetel viisidel on võime mitmekesistada metsa abil loodavaid väärtusi, tagada metsa mitmekülgne kasutamine ning kaitse,“ ütles metsaomanik ja -ekspert Erko Soolmann.
Alternatiivsed metsakasvatuspraktikad soosingus
„Võib ilmselt väita, et eilsed ja tänased metsamajandamise võtted on loonud oluliselt rohkem soodsaid tingimusi seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks,” rääkis Soolmann. “Kevad-suvised raietööd on soodustanud juurepessi levikut. Selle tulemusena on kuusikud nõrgestatud ning vastuvõtlikud teistele haigustele ja kahjuritele. 2005. aastal hinnati juurepessi kahju Euroopas üle 790 miljoni eurot aastas. Väidan, et alternatiivsete metsakasvatuspraktikate kasutuselevõtt aitab tervikuna pigem hoida ja kaitsta metsa kui ökosüsteemi kasvutingimuste halvenemise eest.”
Metsanduslik seadusandlus lubab metsaomanikul oma otsustes olla üldjuhul vaba. Ka kõige passiivsemal metsaomanikul on Metsaseaduse § 42 osas ainus kohustus metsa seisundit jälgida ja kaitsta metsa erinevate kahjustuste eest. Ehk eelkõige puudutab see ainult metsamajandamist ja metsa kasutust vältivat n-ö passiivset metsaomaniku.
„Metsanduslik seadusandlus ei kohusta metsaomanikku tegema kasvava metsa väärtust tõstvaid metsakasvatuslikke investeeringuid, näiteks maaparandust, hooldusraieid või ulukitõrjet. Küll aga on metsanduslik seadusandlus reguleerinud eelkõige metsamajandamist n-ö klassikalise metsavarumise vaatepunktist lähtuvalt. Kõrvalsaaduste ja teiste väärtuste roll on aga samuti kasvamas ning tänane regulatsioon võib nende kasutamist raskendada või piirata,“ märkis Soolmann, kes usub metsaomanike isiklikku valiku- ja otsustusvabadusse chagaistanduste rajamisel.
Rikkalikud mikroelupaigad
„Kui on teadmus, et chaga nõrgestab puude vastupanuvõimet ning seeläbi muudab puu vastuvõtlikumaks kahjurite ja haiguste osas, on see justkui kohustuse mittetäitmine. Samas, kui puu nõrgestamine toimub ainult kontrollitud alal ehk chagakasvatuses, loob see pigem nõrgestatud või jalal surnud puul rikkalikult (mikro)elupaiku. Samuti soodustab mitmekesisust meie niigi korrapärase ja metsamajanduslikult korrastatud majandusmetsade vahel,“ arutles metsaomanik Erko Soolmann.
Tema sõnul on surnud puul või surnud metsaosadel puude erineva lagunemisastme korral võime pakkuda rikkalikult elupaiku. „Seepärast võib erinevate majandamisvõtete ja kõrvalkasutuse rakendamine suurendada elustiku mitmekesisust ja panustada ökosüsteemi tasakaalustajana just ka kaitset,“ selgitab ekspert.
Seni ei ole meil sellist teadmist, et chagakasvatus ohustaks metsa kui tervikut: „Eesti metsad on üldjuhul killustunud. Seda nii ruumiliselt, struktuuriliselt, vanuseliselt kui ka puuliigiti. Chaga peremeespuud on spetsiifiliselt lehtpuud, enamasti ainult kased ja lepad. Selle levik eeldab sobivate looduslike tingimuste olemasolu. Seepärast on looduslik chaga levikult harva esinev seen ja chaga looduslik levimus pigem madala võimega.“
Konkureeriv võimalus tulu teenida
Chagakasvatus konkureerib Soolmanni hinnangul tulu tekitamiselt klassikalise metsamajandamisega ehk metsakasvatusega eesmärgiga teenida tulu metsamaterjali müügilt.
Paregune teadmine ütleb, et metsaomanikule on majanduslikult kõige otstarbekam kasvatada chagat väheviljakates ja/või liigniisketes kasvukohtades, pakkudes võrreldes soodsa veerežiimi ja viljakatele kasvukohatüüpidele alternatiivselt kõrgemat tasuvust.
Erko Soolmanni sõnul sobivad kasvatuseks eelkõige salu-, rohusoo- ja kõdusoometsade tüübirühmade metsad. Nii pakubki Chaga OÜ metsaomanikele võimalust rajada oma metsadesse chagaistandused. Tänaseks on sellist innovaatilist tulu teenimise võimalust kasutanud rohkem kui 600 erametsaomanikku.
Puule soovitatakse panna „kasvama“ 5-8 tüüblit. Kui puu on noorem või väiksemate mõõtmetega, siis maksimum 3-5, et puud mitte liigselt koormata. Hea kasemetsa korral saab ühele hektarile „istutada“ kuni 2400 tüüblit.
„Oluline on puud mitte rohkem kahjustada, kui see tüübli sisestamiseks vajalik on. Pigem suurendada kasvatust puude arvu arvelt, mitte tüüblite arvult ühel puul,“ selgitas Soolmann.
Eesti metsade pässik
Ettevõte teeb koostööd maailma juhtiva seenelaboratooriumiga Belgias, kus pannakse spetsiaalsetele tüüblitele kasvama Eesti metsadest pärit chaga ehk must pässik. Sellega, et chaga peaks olema pärit siinsetest metsadest, nõustub ka Soolmann. „Puudub küll kindel teadmine, aga üldjuhul on kohalik algtüvi looduslikult juba nagunii siinsetes metsades esinev ja kohaliku tüve eelistades võiksid jääda ära uue sisse toodava algtüve introdutseerimisohud ehk näiteks massiline levik, intensiivsem puude suremus vms,“ lausus ta.
Soolmann toob chagaistanduste rajamisel võrdluse üraskite olukorraga. „Kui ürask on värskelt asustanud naabri metsas oleva puistu, siis on see naabermetsaomaniku enda otsustada, kas ta võtab selleks midagi ette või mitte. Sunnimeetmeid selleks ei rakendata ning üraski kolded teadupärast laienevad ka üle naaberkinnistu piiride üpris kiirelt. Siin on tekitatud kahju kordades suurem, kui see oleks näiteks küpses angervaksa või tarna kasvukohatüübi kaasikus.“
Tänase teadmuse juures on chaga Eesti metsades looduslikult esinev liik. Pigem harva esinemise ja keeruliste levimistingimuste juures on selle seene looduslik levik raskendatud. Samuti on selle intensiivse kontrollimatu leviku tõenäosus pigem väike. Soomes juba pikemalt kasutusel olnud chaga kasvatuspraktika ja -teaduse tulemusena pole täheldatud chaga kontrollimatut või intensiivset levikut naabermetsaaladele.
Vaba otsus
„Metsanduslikult vähetootlikel ning liigniisketel kaasikutel võiks metsaomanikel tekkida kooskõlastatud võimalus rajada chagakasvatus, kui taoline tegevus on kontrollitud ning reguleeritud. Selliselt on metsaomanikul võimalus otsustada vähemalt kahe erineva tõsiselt kaaluka metsamajandusliku meetodi vahel,“ ütles Soolmann.
Ta lisas, et kui klassikaline metsamajandus on keskendunud metsamaterjali varumisele, siis chagakasvatus pakub kõrvale alternatiivset võimalust puu tüve või sellel kasvava kõrvalsaaduse realiseerimiseks.
„Siinkohal on klassikalise metsamajanduse ja alternatiivse meetodi – chagakasvatuse – tulemid sarnased. Kui metsavarumise korral toimub kasvava metsa raie (puu suremine) üldjuhul ühel kindlal ajaetapil ning eesmärgiga metsamaterjal turustada, siis chaga kasvatamine puu tüvel võib küll viia puu hukkumiseni sarnaselt raietööle, ent metsaomaniku otsusel on chaga kasvatamise võimalus eelkõige luua sarnastel tingimustel kõrgemat väärtust. Ehk kui chagakasvatuse ja klassikalise metsamajanduse lõppstaadium on puu suremine, siis metsaomanik võiks saada võimaluse oma otsuses ja teostuses olla vaba, kuniks ei seata ohtu metsa kui ökosüsteemi.“
Vaata ka üht videoblogi chaga korjamisest Eestis:
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
