Keskkonnaagentuuri teatel käsitles Postimees täna avaldatud artiklis “Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud” raiemahte ja metsade olukorda viisil, mis võib lugejatele tekitada eksitava mulje.
Postimees ajakirjanik kirjutas, et “puidutöösturid ja üldsus, kes kõik on uskunud juttu, justkui metsa kasvaks rohkem juurde, kui raiutakse, on petta saanud – keskkonnaagentuur avaldas lõpuks graafiku, mis näitab mastaapset üleraiet juba üle kümne aasta”.
Ta lisas, et kümne aastaga on Eestis raiutud metsa rohkem, kui seda 12 aastaga kasvada jõudis. “Keskkonnaagentuur avalikustas olukorra alles nüüd, muutes radikaalselt varem tõe pähe esitatud vastupidiseid andmeid,” seisab artiklis.
Keskkonnaagentuur kirjutab oma vastuses, et raiemahu hindamisel ja metsavaru määramisel kasutatakse eri meetodeid, sh vaadeldakse eri kestusega perioode.
„Me ei ole kunagi saladust teinud sellest, et meil on lähiminevikus olnud suure raiemahuga aastaid ja umbes seitse aastat tagasi muutus nähtavalt raiemahu ja netojuurdekasvu vahekord,” ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. “Oleme ajakirjanikule andnud nii olukorda kirjeldavad andmed kui ka aidanud neid lahti mõtestada. Sedavõrd kummalisem on artiklis näha meie andmetelt koostatud graafikut, millele on omistatud hoopis omamoodi tõlgendus. Aastatepikkuse perioodi keskmist näitajat ei saa oma suva alusel üksikaastale omistada.”
Ala sõnul on riikliku statistika eesmärk on anda ühiskonnale objektiivne ja täpne pilt meie loodusressurssidest. “Seetõttu on tähtis, et me lähtuksime faktidest ja usaldusväärsetest allikatest, et vältida eksitavate väidete levikut ja ühiskonna eksitamist,” lisas ta.
Keskkonnaagentuuri selgituse kohaselt kasutatakse Eesti metsade seisundi objektiivseks hindamiseks statistilist metsainventuuri (SMI), mis annab kõige täpsema ja usaldusväärsema ülevaate metsade tegelikust seisukorrast, kuna põhineb proovitükkidel tehtud mõõtmistel. Keskkonnaagentuur leiab, et SMI andmekogumise süsteem on objektiivne ja otstarbekas, pakkudes usaldusväärseid ja kõikidele avalikuks tehtud hinnanguid metsade seisundi kohta.
Riikliku statistika ja pikaajalise töö kahtluse alla seadmine tekitab põhjendamatut segadust, märgib keskkonnaagentuur.
Kliimaministeerium on seadnud eesmärgiks, et metsade raie oleks järgnevatel kümnenditel võimalikult stabiilne ning et metsade kogutagavara enam edasi raiete tõttu ei langeks.
“Keskkonnaagentuuri arvutused näitavad, et ühtlase raiemahu stsenaariumi järgi on raiemaht pikas perspektiivis (üks raiering ehk ca 80 aastat) metsade juurdekasvuga tasakaalus. Seepärast prognoosime, et 10 mln tm aastas võiks olla stabiilne raiemaht, mis tagaks nii kliimaeesmärgid kui ka puiduressursi tootmise,” kirjutatakse kliiministeeriumi metsa faktilehes.
Tulenevalt majandatavate metsade vanuselisest struktuurist on esimestel kümnenditel raiemaht ka ühtlase raie korral üle netojuurdekasvu, hiljem pöördub vastupidiseks. Netojuurdekasvu piires saaks praegu ühtlaselt raiuda siis, kui metsad oleksid vanuseliselt ühtlaselt jaotunud.
Eesti metsamaa hakkas hoogsalt suurenema pärast teist maailmasõda. Võrreldes 1958. aastaga on metsamaa suurenenud ligikaudu 64% võrra ja on praegu jõudnud 2,3 mln ha. Seega on praegu rohkelt küpseid metsi, kus juurdekasv hakkab metsa vanuse tõttu vähenema.
Metsamaa vanuseline koosseis on selline, et suur osa majandusmetsi on raieküpsed ja neid võib lähikümnenditel raiuda, et saada kvaliteetset toorainet. Raieringi keskel on aga olukord pöördumas ja siis on raie maht väiksem kui netojuurdekasv. Pikas perspektiivis on seega ka metsade juurdekasv tasakaalus. Kaitsealuseid metsi (va. osaliselt piiranguvööndites) ei raiuta ja seal toimub loomulik juurdekasv.
MÕISTED
Raiemaht – metsast välja raiutav puidu kogus. Raiemaht on aastatel 2013-2023 püsinud vahemikus 10-12 mln tm/a, kõrgeim 2018. aastal 12,7 mln tm/a. Pikas perspektiivis raiemaht langeb. Perioodil 2000-2021 moodustas riigimetsa raiemaht 25-47% kogu Eesti raiemahust.
Raiering – ühe majandusmetsapõlvkonna eluiga ehk metsa kasvamise periood uuendusraiest uuendusraieni. Puuliigiti erinev, keskmiselt 80 aastat.
Metsa juurdekasvus mõõdetakse kasvavatele puudele lisanduvaid kuupmeetreid. Kasv sõltub metsa vanuselisest ja liigilisest koosseisust, samuti ilmastikust. Eesti metsade kogujuurdekasv viimase 20 aasta vältel on keskmiselt 7,0 m3 hektari kohta aastas, see teeb kogujuurdekasvuks 16,1 mln m3 aastas.
Metsa netojuurdekasv tähendab arvutust, kus kogu juurdekasvust on maha arvatud surnud puud. Metsa tagavara on puutüve mahtude summa. 2023. aastal kasvas Eestis 2,3 miljonil hektaril 454 mln m3 tüvepuitu. Metsatagavara on viie aastaga (2019-2023) vähenenud ligikaudu 5,7% (27,4 mln m3), kuid selle vähenemine on pidurdunud. Hõlmab nii majandusmetsi kui ka kaitsealuseid metsi. Metsa tagavara tõstmiseks on vaja neid hästi majandada. Kaitsealused metsad aitavad metsi mitmekesistada ja hoida ka tagavara.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
