Metsamajandus

Keskkonnaamet on lindude pesitsusajal kontrollinud 3000 kinnistut, raietöö on peatatud 25 korral

F: Pixabay

Keskkonnaamet on sel kevadsuvel pea kahe kuu jooksul pesitsevate lindude kaitseks kontrollinud ligi 3000 kinnistut ning reageerinud 64 kaebusele. Raietöö on peatatud 25 korral, millest enamik leidsid aset kõige linnurikkamates vanades metsades.

„Eelmisel aastal samal ajal oli meile laekunud kokku 206 lindude pesitsusaegse häirimisega seotud teadet – neist 117 puudutasid metsaraieid, millest oli toona peatatud 36,” ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Kõrvutades neid andmeid meie selle aasta kontrollide tulemuste ning kaebuste arvuga on selge, et lindude jaoks kõige tundlikuma pesitsusajaga arvestamisel on aastaga toimunud suur muutus. Tunnustame vastutustundlikke metsaomanikke, kes peavad elu hoidmisest lugu ja väldivad raieid metsaelustiku jaoks kõige tundlikumal ajal.”

Seni peatatud 25 raiest kahel juhul ei järgnenud lõplikku ettekirjutust ning raietöödega lubati jätkata. Üheksal kinnistul, kus Keskkonnaamet on pesitsusaegsed raied peatanud, tuvastas amet kokku 11 kaitsealust linnuliiki – nende seas I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka Järvamaal. Raiete peatamise toel on päästetud ka 1 raudkulli, 2 hiireviu, 3 musträhni, 3 väike-kärbsenäpi ja 1 laanepüü pesitsev paar – kõik need liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse.

MaakondPeatatud raied
Saaremaa8
Valgamaa3
Raplamaa3
Läänemaa2
Ida-Virumaa1
Võrumaa1
Järvamaa1
Tartumaa1
Põlvamaa1
Lääne-Virumaa1
Harjumaa1

Tabel: 2022. aastal peatatud raiete hulk maakondade kaupa

Võrreldes ülejäänud Eestiga on ametil tulnud peatada kõige enam raieid Saaremaal, Valgamaal ja Raplamaal. Vakra sõnul võisid raietööd Saaremaal olla mõneti tingitud saartele varem saabunud kevadest.

„Et saartel läks soojaks ja kuivaks varem kui mandri-Eestis, kannatas sealne pinnas metsatehnikat tõenäoliselt varem kui mujal. Viimase paari nädala jooksul on ka Saaremaa metsades rahulikum olnud – mõni kaebus on küll lisandunud, ent need ei ole enam kõige linnurikkamatest metsadest ega kaitsealadelt,“ ütles Vakra.

Järelevalve jõudude juhtimiseks pesitsusrahu ajal töötas Keskkonnaamet koos Keskkonnaagentuuriga välja puistute maatriksi, millega hinnatakse tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmete põhjal.

„Meie plaaniline järelevalve on suunatud kaitsealadele ja kõige linnurikkamatesse vanadesse metsadesse, kus metsalinnustiku kaitsega on eriti oluline arvestada. Vältides lindude häirimist eriti just nendel aladel, saame päästa kõige rohkem linde,“ lausus Vakra.

Kui kevadsuvine raie on vältimatu, siis tuleb hoiduda raietest vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriksi ning järelevalve juhendi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.