Vanglateenistuse ettevõtluskeskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) käivitasid metsaistutamise pilootprojekti, millega suurendatakse Tartu avavangla kinnipeetavatele tööhõivet.
Tänavu loodud vanglate ettevõtluskeskuse eesmärk on leida üha enam väliseid koostööpartnereid avalikust- ja erasektorist. „Meie eesmärk on suurendada tööhõivet nii vanglas sees kui ka leida partnereid, kelle juurde saaksid tööle asuda avavanglas karistust kandvad inimesed,“ selgitas vanglate ettevõtluskeskuse juht Elgo Pehk.
„Meil on hea meel, et RMK on kujunenud meie heaks koostööpartneriks, kes mõtleb kaasa uute võimaluste loomisel ning lisaks praegusele projektile tellib ettevõtluskeskuse metallitööstusest ka lõkkeplatsidele grillaluseid ja taimereste,“ lisas Pehk.
RMK metsakasvatustalituse juht Toomas Väät märkis, et RMK käsitleb vanglate ettevõtluskeskust sarnaselt teistele istutuse töövõtjatele, keda on kokku üle saja. „Vanglate ettevõtluskeskus pakub meile täisteenust: tagab ise vajaliku tööjõu koos transpordiga ning taimede veo ja istutamise iseseisvalt.“
„Avavangla kinnipeetavad istutavad mulda kokku 22 000 puud ehk vaid murdosa tänavusest istutusmahust. Märksa olulisem on RMK jaoks kahe riigiasutuse vahelise koostöö edendamine ja eeskujuks olemine,“ lisas Väät.
Väljapoole vanglat käivad igapäevaselt Eestis tööle pea kolmveerand avavangla kinnipeetavatest, teised on parasjagu tööotsinguil, et peale vabanemist sujuvamalt ühiskonda sulanduda ja võimalusel kohe ka töötamist jätkata. Tartu avavangla juht Epp Elbrecht näeb igapäevaselt, et just töö on see, mis aitab tagada kuuluvustunde, rutiini ja sissetuleku, mis on õiguskuulekal teel püsimise alustalad.
„Vanglateenistuses on meie eesmärgiks tegeleda kinnipeetavate toetamise ja ettevalmistamisega ühiskonda naasmiseks. Selleks toetame neid taustprobleemide lahendamisel ning tööharjumuse tekitamisel ja uute oskuste omandamisel. Avavangla ja kriminaalhoolduse etapis loome kontakte väliste tööandjatega, et naasmine kogukonda saaks toimuda sujuvalt. Viimane ei ole aga sageli lihtne ühiskonna hirmude ja eelarvamuste tõttu. Pilootprojekt on üks positiivseid näiteid tööandja valmidusest õigusrikkujatele võimalusi ja tööd pakkuda,“ räägib Elbrecht.
Käesolevas projektis pakutakse tööd 11 Tartu avavangla kinnipeetavale, kes on tegevuse osas positiivselt meelestatud ja ootavad väga, et saaksid panustada üheaegselt uue metsapõlve kasvule aitamisse kui ka olla tegevuses ja teenida sissetulekut.
„Ootame et üha enam avaliku- ja erasektori tööandjaid pöörduks oma töölõikude või toodete valmistamiseks vanglate ettevõtluskeskuse poole, et läbi kinnipeetavate tööharjumuse ja oskuste kasvatamise aidata suurendada ühiskonnas turvalisust ja parandada inimeste toimetulekut,“ võtab Pehk kokku vajaduse suurendada asutuste vahelist koostööd.
Avavangla on väljaspool vangla piiret asuv vangla osa. Avavangla kinnipeetavad teevad kõik vajalikud toimingud väljaspool vanglat – siia liigituvad näiteks arstivisiidid, tööl käimine ja tööotsing, hariduse omandamine, ametiasutustes asjaajamine ning kirikus käimine, kodukülastus.
Avavangla eesmärk on anda kinnipeetavatele võimalus harjuda järk-järgult tavalise eluga avatud ühiskonnas, tagades samal ajal järelevalve ning vajaliku toetuse ja juhendamise.
2024. aasta maikuu seisuga kannab avavanglas karistust 198 inimest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
